Fotol Inna ja Aadu Randpalu. Foto: Tallinna lastehaigla
Suure annetuse tegi Tallinna lastehaigla toetusfondile Kanadas elanud väliseestlastest vanapaar Inna ja Aadu Randpalu, kellel endal järeltulijaid pole. Haigetele lastele pärandatud pea 600 000 eurot ületab kõik toetusfondi möödunud aastal kogutud annetused kahekordselt ning on suurim summa, mille eraisik on kunagi fondile annetanud.
Juba oma eluajal toetas lasteta vanapaar Tallinna lastehaigla toetusfondi 83 000 euroga. Randpalud said presidendilt 2009. aastal Punase Risti III järgu teenetemärgid.
Võrdluseks: varasem suurim annetus eraisikult fondile oli 1,8 miljonit krooni anonüümselt annetajalt Kanadast, Randpalude pärandatud summa ületab aga kroonides üheksa miljonit.
Pärandus oli ette teada
Toetusfondi juhataja Inna Kramer ütles, et nad teadsid juba mõni aasta varem, et vanapaar testamendis neid ei unusta, ent summa tuli ka neile üllatuseks. „See on väga suur summa,” rõhutas Kramer. Inna Randpalu oli kodune, insenerist abikaasa Aadu töötas 26 aastat Dominion Engineering Company’s, tema nimel on paberimasinate alal neli leiutist ja üks patent.
Aadu Randpalu sündis 1914. aastal Virumaal, õppis Jänedal põllumajandust ning töötas Sillamäe põlevkivitööstuses. Rinde kokkuvarisemisel septembris põgenes Saksamaale ja sealt edasi Rootsi, kus kohtus Tallinnas sündinud-kasvanud Innaga. Abielluti 1949. aastal. Kolm aastat hiljem kolis abielupaar Rootsist Kanadasse, kus asuti elama Montreali. Aadu oli Montreali Eesti Seltsi abiesimees, kiriku nõukogu esimees, pensionäride klubi aseesimees ja laulukoori liige.
Inna ja Aadu Randpalu surid vastavalt 2009. ja 2010. aastal, ent testamendi paberitöö tõttu jõudis annetus kohale alles nüüd ning üks osa sellestki on veel tulemata. Sestap pole ka selge, mida täpselt rahaga ette võetakse. Kindel on, et ühe projekti peale seda ei kulutata, vaid jaotatakse mitmele aastale ja ettevõtmisele.
„Tingimusi raha kasutamiseks Randpalud ei seadnud, ainult nii palju, et see peab minema haigete laste jaoks,” sõnas Kramer ja rõhutas, et koos haiglaga kasutataksegi annetus kõige hädavajalikumates kitsaskohtades. Milleks täpsemalt, võetakse arutluse alla septembri lõpus.
Üks plaan on uuele reanimobiilile ehk laste kiirabiautole lapse jälgimise monitori ostmise toetamine. See läheks maksma umbes 30 000 eurot, ent seni pole raha kokku saadud.
Kramer lisas, et kindlasti investeeritakse osa Randpalude annetusest laste vaimse tervise keskusesse, mis peaks valmima aastaks 2016. „Ees on ootamas ka intensiivravi osakonna muutused – seda renoveeriti 15 aastat tagasi ja paljusid aparaate on nüüd väga vaja välja vahetada. Seal on meie kõige raskemad lapsed,” nimetas Kramer veel ühe võimaliku koha, kus raha kasutada.
Lastehaigla toetusfondis on ka räägitud tervist edendavate projektide toetamisest, nagu näiteks kaks korda toimunud suvelaager ülekaalulistele lastele, mis seni on saanud toimuda Coca-Cola jõulukampaania toetusel. «Soovime seda suunda jätkata rohkem mõtestatuna ja järjepidevana, mida toetaksid ka teised vajalikud tegevused,» ütles Kramer.
Seda, et annetus on suur, kinnitas ka Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi tegevjuht Küllike Saar. Ta sõnas, et sarnase profiiliga ehk haiglate juures olevatele toetusfondidele tehtavate annetuste puhul on juba 60 000 väga suur summa. „Sellist summat (600 000 eurot) kogume kaks aastat. See on väga võimas,” ütles ta.
Tallinna lastehaigla toetusfondis töötab kolm inimest. Kramer sõnas, et kuigi saadud annetus tõstab fondi tulusid mitmekordselt, administratiivkulud selle arvelt ei tõuse. Mullu kulus fondil administratiivkuludeks pea 67 000 eurot.
Algust tehti 1999. aastal
Randpalude ja lastehaigla koostöö algas aastal 1999, kui nad külastasid kodumaad ja otsustasid haiglat esimese annetusega toetada.
Esimese külaskäigu ajal kirjutasid Randpalud haigla toetuseks 10 000 Kanada dollari suuruse tšeki. Annetuse eest osteti haiglasse röntgeniaparaat ja suhtlemine vanapaariga jätkus. Viis–kuus aastat hiljem osteti Randpalude järgmise annetuse eest ultraheliaparaat. Nüüd oli summa juba 1,2 miljonit krooni. „Nemad olid esimesed saadikud, kes on meile Kanadast hästi palju toetajaid leidnud,” rõhutas Kramer.
«Nagu Inna ja Aadu Randpalu ise on öelnud, et Eesti lapsi aidates aitavad nad ka Eesti riiki,» lisas Inna Kramer. «Minu tutvusringkonnas ei ole olnud tulihingelisemaid oma riigi patrioote kui Inna ja Aadu – millise südamesoojusega nad rääkisid Eestimaast! Kahjuks polnud saatus neile endile andnud võimalust ise lapsevanemaks olla, seda suurem oli abielupaari hoolivus nende vastu, kes ennast ise aidata ei saa,» rääkis Kramer.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas sõnas, et heategevus on tänuväärne täiendus maksumaksjate panusele ning tänu headele inimestele saame aidata rohkem ja kiiremini. «Hiigelpärandus Kanadast näitab ka eestlaste ülemaailmse kogukonna hoolivust, et Eestis läheksid asjad ikka hästi ja isamaa on väliseestlastel endiselt südames. Päranduse jätmine lastele – homsele Eestile – on üllas,» lausus Rõivas.
