Rahvuskaaslaste programmi nõukogu valis välja 14 eesti päritolu noort, kelle sügisel Eestis algavaid õpinguid rahastab Eesti riik.
Rahvuskaaslaste stipendiumikonkursile laekus tänavu kokku 18 taotlust Venemaalt, Leedust, Lätist, Ukrainast, Rootsist, Brasiiliast ja Kenyast, teatas haridusministeerium.
Esimest korda sel aastal tuleb stipendiumi saanutel enne õpingute algust sooritada eesti keele eksam. Kui taotleja eesti keel ei ole õppetööks piisav, tuleb tal läbida eesti keele aastane intensiivõpe.
Stipendiumi said 14 noort, kellest pooled õpivad enne õpingute alustamist aasta eesti keelt.
Kolmteist noort alustavad bakalaureuseõpinguid, üks stipendiaat valis kutsehariduse. Kümme stipendiumi saajat asub õppima Tartu Ülikooli, neist 5 alustavad keeleaastast.
Kaks stipendiaati on otsustanud Tallinna Ülikooli kasuks, üks alustab keeleaastast TÜs. Üks noor läheb õppima Eesti Maaülikooli ning üks stipendiaat Räpina Aianduskooli (tema alustab samuti keeleaastast TÜs).
Levinumad õppesuunad on keskkonnakaitse, sotsiaalteadused ja täppisteadused. Kaheksal noorel on Eesti kodakondsus.
Rahvuskaaslaste stipendiumi eesmärk on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti kõrgkoolides ning kutsehariduskeskustes. Stipendiumi võivad taotleda kesk- või kõrgharidusega eesti päritolu noored, kes pole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased kümme aastat. Stipendiumiga kaetakse stipendiaadi õppekoha ning eluasemega seotud kulud.
Sel kevadel lõpetasid Eestis edukalt õpingud kaks rahvuskaaslaste programmi stipendiaati. Venemaalt pärit Alexandra Khmarskaya Krasnojarskist lõpetas oma magistriõpingud Tartu Ülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal ning Roman Anašihhin Petserist (Venemaa) lõpetas mehhatroonika eriala Võrumaa Kutsehariduskeskuses.
Lisaks uutele stipendiaatidele jätkavad Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes rahvuskaaslaste programmi toel õpinguid 26 noort. Stipendiumiprogrammi rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda rakendatakse koostöös Sihtasutusega Archimedes.
Postimees
