Väliseesti noored Eestis keele-ja kultuurilaagris.
Juba 17 aastat on Eesti Integratsiooni Sihtasutus korraldanud välismaal elavatele Eesti päritolu noortele keele- ja kultuurilaagreid, kus noored saavad oma päritolumaaga lähemalt tutvust teha. Paljudele on see esimene avastusretk eesti keele- ja kultuuriruumi. Laagris osalenute seas on mitmeid noori, kes on hiljem Eestisse tagasi elama või õppima tulnud.
Kui noorte asukohamaal on hästi toimiv eestlaste kogukond, on ka laste keeleoskus ja teadmised paremad. Sellised piirkonnad on näiteks Rootsi, Kanada ja Läti. Laagrisse tuleb lapsi ka riikidest, kust esialgu laagrilisi oodata ei oskakski. Näiteks olid sel suvel laagris noored Abhaasiast, Portugalist, Maltalt, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Kõrgõstanist, samuti Itaaliast, Saksamaalt, Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Lätist, Valgevenest, Iirimaalt, Kanadast, Soomest, Taanist, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Poolast, Belgiast, Norrast ja Rumeeniast.
Noortelaagreid veab Integratsiooni Sihtasutus mittetulundusühinguga HeadEst. Selle suve jooksul saabus Venevere Puhkekülla Viljandimaal kolme laagrivahetusse kokku 66 Eesti päritolu noort 22 riigist. Laagris osalemiseks tuleb esitada noorel taotlus, kuid otsuse langetamisel mängivad rolli nii keeleoskus, vanus, asukohamaa kui ka väljaspool Eestit elatud aeg ning varasematel aastatel laagris osalemise korrad.
Laagrite eesmärk on pakkuda noortele võimalust eakaaslastest eestlastega suheldes õppida eesti keelt, tutvuda eesti kultuuri ja ajalooga. Keeleõpetajateks on osalejatega samaealised Eestis elavad noored. Kümne päeva jooksul korraldavad laagrite huvijuhid noortele mitmesuguseid ühistegevusi, ekskursioone, sportlikke ettevõtmisi ning koos tutvutakse Eesti vaatamisväärsustega.
Ühislaagrid aitavad välismaal elavatel noortel väärtustada ning hoida oma päritolu ja sidet Eestiga. Ühtlasi võimaldab laager Eestiga tutvuda neil, kes soovivad Eestisse õppima tulla või oma tulevikku Eestiga siduda. Paljudel laagrilistel elavad vanavanemad Eestis, kuid on ka neid noori, kes on juba kuuenda põlve väliseestlased.
Traditsiooniliselt on esimene laagrivahetus mõeldud noortele, kellel puudub eesti keele oskus või kelle eesti keele teadmised on vähesed. Teine laagrivahetus on mõeldud neile noortele, kes valdavad eesti keelt edasijõudnute tasemel. Kolmas laagrivahetus on suunatud noortele, kes valdavad eesti keelt vabalt.
Eesti päritolu noorte keeleja kultuurilaagreid rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020 kaudu. Programm toetab eesti keele õppimisvõimalusi Bostoni Eesti Seltsi suvepäevad välismaal, Eesti ja väliseesti kultuurikollektiivide vahetusi ja koostööd, väliseesti kultuuripärandi kogumist ja säilitamist ning Eestisse tagasipöördumist.
Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal on plaanis suurendada väliseesti noortelaagrites osalejate arvu, et riigi suursündmusest saaks osa võimalikult palju piiri taga elavaid rahvuskaaslasi. Ajavahemikul 2000-2017 on laagrites osalenud kokku 623 väliseesti noort.
VES/KM
