Laulupeo konkursisõelast üritavad end läbi murda ka 21 väliseesti koori, kes pidid juba 1. oktoobriks saatma komisjonile laulude salvestuse, et tõestada oma headust laulupeol üles astuda. Kaks ainukest lastekoori esimese korraga lubakirja ei saanud.
Väliseestlastest üle maailma on 2014. aasta laulupeole pürgimas 21 koori 800 lauljaga ning 16 rahvatantsurühma 264 tantsijaga.
«Et meie koori esimese korraga laulupeo vääriliseks ei peetud, oli lastele ja vanematele šokk,» ütles Toronto Eesti koolikooris laulva kahe poisi isa Marcus Kolga, kes on tegemas dokumentaalfilmi selle koori laulupeole pürgimisest. «Ma ei arva, et lapsed ja vanemad oleksid arvanud, et nad halvasti laulsid – võibolla mõnede suuremate poiste liiga madalad hääled olid põhjuseks,» arutles Kolga. «Inimestel on juba reisuplaanidki tehtud.»
«Külaliskooride konkursi tingimused on muutunud rangemaks,» tõdes Euroopas viie riigi eesti lastest koosneva Euroopa Eesti lastekoori dirigent Anneli Aken.
Võrdluseks, kui väliskoorid pidid nüüd osasid laule oskama juba oktoobriks, siis kodukooride esimene ettelaulmine on alles uuel aastal jaanuaris-veebruaris.
«Ükski väliseesti koor eitavat vastust ei saanud, küll aga anti mitmetele kooridele täiendavaid näpunäiteid, soovitusi ning nad saavad esitada samade lauludega salvestuse uuesti 1. jaanuariks või ka hiljem, kui selleks vajadus,» vahendas laulu- ja tantsupeo sihtasutuse kommunikatsioonijuht Sten Weidenbaum laulupeojuhtide sõnu.
Kuigi ei Euroopa ega Toronto lastekooride dirigendid sea kahtluse alla kvaliteedinõudeid nende kooridele samadel alustel kui kodueesti kooridele, oli esimene tagasiside laste ja nende vanemate jaoks nukker tagasilöök. «Mitmes peres lähevad peole nii ema kui isa – vanemad laulavad Euroopa Eestlaste Kooris või Belgia eestlaste segakooris Beene – ja kui nüüd lapsed peaksid koju jääma, oleks see eriti kurb,» ütles Aken.
«Suurem osa koorinoortest pole Eestis käinud, mõned ei räägi ka eesti keelt, aga nad laulavad ja see pole niisama, et saame ühe reisi, vaid nad teevad peol osalemiseks palju tööd igal nädalavahetusel juba eelmisest aastast alates,» rääkis Kolga, kelle sõnul on ka Toronto eestlaste kogukonna kestmise mõttes ääretult oluline, et lastel läbi laulupeo kogemuse Eestiga side tekiks.
«Nüüd alla anda oleks kõige valem otsus,» oli Euroopa lastekoori dirigent tahtmist täis. Uuel aastal tuleb neil uus laulupeolaulude laager. «Peo üldjuhid teevad oma tööd väga põhjalikult ja professionaalselt, aga väliseesti kollektiivide hindamisel ning eriti laste puhul ma vist arvestaksin tausta rohkem,» lausus Aken.
«Väliseesti kollektiividesse suhtutakse võimalikult suure mõistvusega ja missioonitundega ning püütakse neid Eestist võimalikult palju toetada. Ei ole usutav, et ühegi väliseesti koori puhul tekiks võimalus ja olukord, et nad ei pääse peole,» andis Weidebaum lastekooridele lootust.
Postimees 20. nov.
