Viljandi ajaleht Sakala annab teada, et juba viiendat aastat osaleb USA õhuväe erukindralmajor Tiiu Kera kesksuvel Viljandis laagris “Craft Camp”, mis meelitab kaheksandat aastat siia käsitööhuvilisi kogu maailmast.
“Käin Viljandis igal suvel, sest Eestis on mu juured ja “Craft Camp” mu kogukond,” lausus Tiiu Kera. “Siin on head õpetajad ning materjalid käsitööks, mis on väga mugav.”
Tiiu Kera on käsitööhuviline olnud lapsest saadik ning juba väiksena lootis ta, et saab ükskord ise endale rahvariided teha.
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava korraldatavas laagris osales tänavu umbes 40 käsitöö- ja pärandikultuurihuvilist 13 riigist, peale Euroopa ja Ameerika Austraaliast ja Jaapanist.
Suvekooli peakorraldaja Marit Külv on õnnelik, et paljud laagris osalejad on Viljandis mitmendat korda. “Püsikülastajatele soovime pakkuda igal aastal uusi oskusi. Võiks arvata, et kaheksa aastaga hakkab teemade ring juba ahtaks jääma, kuid parimate meistrite, näiteks Riina Tombergi käe all soovitakse üha uuesti õppida,” selgitas Külv.
Mida saab käsitöölaagris õppida?
Kõige enam köidavad osalejaid tekstiilikursused, kuid vaatluse alla on ka teised materjalid: kasetoht, nahk, luu, raud ja hõbe. Tehnikatest õpetatakse seekord uutena paikamist, pinnakirja tikkimist ja kirivöö kudumist. Esimest korda õpetas laagris puutööd Austrias elav inglise päritolu meister William Torlot, kes on tegelnud puutööga üle kümne aasta. Lisaks kodumaal omandatud oskustele on ta läbinud Eestis mahuka traditsioonilise puutöönduse meistriõppe kursuse Meelis Kihulase käe all.
William Torlot selgitas, mis muudab rahvusliku puutöö ja selle õpetamise nauditavaks. “Meil on tohutult palju õppida oma esivanematelt, kes oskasid hinnata puitu ja hoida tihedat sidet metsaga. Nende oskused ja teadmised vabastavad meid lärmakate masinate ja tolmuste töökodade piirangutest. Niisama nauditav nagu millegi uue õppimine on ka millegi ise tegemine, abiks vaid lihtsad tööriistad ja veidi püsivust,” rääkis ta.
Lisaks vanadele olijatele oli Viljandi käsitöölaagris ka esmakordseid osalisi.
“Mul on siin olnud nii tore, sest ma poleks kunagi arvanud, et õpin tegema Muhu susse,” lausus esmakordne osaleja Sarah Forrester USA-st.
“Viljandi on maailmas üks vähestest kohtadest, kus õpetatakse kõrgkooli tasemel käsitööd, ning see muutub aina populaarsemaks,” lausus kultuuriakadeemia vilistlane Mari Pukk. Tekkinud on suur käsitööhuviliste kogukond, keda meelitavad igal suvel “Craft Campi” kõrgtasemel õppejõud ning Eesti käsitööliste kogukond. Kõige rohkem on käsitöölaagris osalejaid Skandinaavia maadest, sest seal on Puki sõnul samuti väga tugev rahvarõivakultuur.
Tarkvaraspetsialist Cornelia Müller-Godecke osales laagris seitsmendat korda. Tema arvates on just Baltimaade rikkalik pärimus see, mis ergutab välismaalasi Eestisse tulema. “Pensionärina tekkis mul vaba aega ning esimest korda Eestit külastades tekkis tahtmine uurida siinset pärimust lähemalt,” sõnas ta.
Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin sõnas, et Viljandi pakub käsitööhuvilistele mõnusat keskkonda, kus lisaks loengutele ja töötubadele saab käia kohvikutes ja õhtul melu nautida.
VES/ sakala.postimees.ee
