Lõbusad hundud ja nende juhid tervitavad all-laagri külalisi “Libahundi” värava ees ulgudes. Foto: Rein Linask
Suveaeg mis ilusaim.
sõprusside tugevaim,
iga puu ja iga taim –
neis on meie Metsavaim!
Külmad sügistuuled ei jahuta sooje mälestusi suvisest USA Gaidide ja Skautide Malevate suvelaagrist „Metsavaim”, mis algas kaunil päikeselisel päeval, 9. augustil 2014. Üheksa päeva sai Järvemetsa mändide all mängida, võistelda, arendada oskusi ja sõlmida eluaegseid sõprusi.
„Metsavaimu” tantsupidu külastasid „Mets” (gaidlaagri juht ngdr Linda Kangro) ja „Vaim” (skautlaagri juht nskm Silver Laur). Foto: Liisa-Mai Karuks
Gaidlaagri juht ngdr Linda Kangro ja skautlaagri juht nskm Silver Laur olid noorte jaoks kokku pannud toreda ja tegevusrikka kava. Lindat aitas abijuht ngdr Hillevi Ets ja gaidlaagri vanem ngdr Leena Kangro. Silverile olid toeks abijuht skm Tiina Fischgrund ja vanem skm Rein Linask.
Suurim all-laager tänavu oli hellakeste „Päkapikud” 19 tüdrukuga. Neid juhtis emaliku hoolega ngdr Liisa-Mai Karuks koos tublide noorte abijuhtidega: Enely Sokk, Maarja Paul, Hailey Linask ja Ilona Lane, kes ise alles hiljuti olid vanemgaidide ridades, aga nüüd on juba abivalmilt asunud laagrielu juhtima. 14 hunduga all-laagrit „Libahunt” juhtis hj Jaan Sarapuu, abijuhid nskm Leelo Linask ja Andres Liivak. Neid abistasid Siim Vanaselja, nskm Arno Sokk ja hj John Maasik.
Nagu ikka, käis hundu all-laagris tihe programm, palju õppimist ja parajalt nalja. Hundude hüüd oli üsna iseloomustav: „Päeva jooksul kuldsed rüütlid, kui kuu tõuseb… libahundid!” Päeva kestel läbiti igasuguseid õppetunde, katseid ja tegevusi. Korralikule käitumisele ja headele elukommetele pandi piisavalt rõhku, aga loomulikult päikese loojudes algas ka möllamine ja vembutegemine. Viguritele aitasid kaasa nii esivanemate metsavaim kui ka laagri esimestel õhtutel taevasse tõusev nn super-täiskuu. Kui päeval poisid märkasid madu, sisalikke, konni, erinevaid putukaid ja palju- palju linde, siis õhtul kuuldi metsakaugustest öökulli ning ehk veidi lähemalt väiksemate metsaelanike sabinat. See, kes viitsis hommikuti enne äratusvilet vaikselt tõusta, võis märgata mitmeid erinevaid linnuliike, kes einestasid päikesetõusul hundu all-laagri metsa vahel.
Kindlasti olid poiste lemmiktegevusteks telkide juurde väravate ja esemete ehitamine, peaaegu igaõhtused lõkked ja mehiste tööriistade kasutamine. Erilised olid need päevad, kui juhid õpetasid märkilaskmist nii õhupüsside kui ka vibu ja nooltega. Kui teised laagrilised jooksid vihma käest tuppa, siis hundud sättisid ennast vastavalt riidesse, püstitasid sobiva peavarju ning andsid ka vihma käes tegevustele tuld.
Vanemad hundud (Webelo II astme hundud) sooritasid laagri ajal edukalt BSA hundude „Outdoorsman”-tasandi katse. Need, kes täitsid vastavad tingimused, läbisid kanuutamise erikatse märgi (merit badge) katse John Jesteri juhtimisel.
Hundude all-laagri värav oli palkidest ja köitest puude kõrgune hundi suu, hammasteks valgest kasepuust hambad. Öösel hõõgusid hundi silmad punastena, kindlustades, et vaid õiged, kutsutud külalised julgesid sealt siseneda. Nagu skautluses kombeks, töötati värava kallal meeskonnana. Kõik all-laagrilised panid käed külge: kes tassisid kuuekesi suuri palke, kes sidusid hammaste köidikuid, kes kogusid käbisid ja puuliiste väravaesise kaunistamiseks.
Õppimiste vahel oli poistel võimalik ennast proovile panna puude vahele köiest tehtud tõkkerajal ja liugu lasta zipline’il. Hundud olid ka tänulikud eritegevuste korraldajatele: suurt lõbu pakkusid Jackson NJ tuletõrjemeeskonna poolt korraldatud õppetund ja järgnev veepidu; spordivõistlused, mida korraldasid Ly ja Toomas Kilm; Olevi järves suplemine valvsate vetelpäästjate silme all ja sellele järgnev kuum saun (Elagu saunamees Mati!). Vahva ja lõbus metsamäng võimaldas hundudel oma oskusi ja iseloomu jagada ka teiste laagrielanikega. Tehti ka loodusmatku ning puupõletamise käsitööd ja küpsetati leiba.
Gaidide alllaagri „Metsahaldjad” (juht ngdr Endla Sullivan, abijuht vgd Lia Triantafylidis) elanikud tegid usinasti pioneeritööd, ehitades ise oma voodid, ilusa all-laagri värava ja mugava pingi. Ka vanemgaidide „Järveneiud” seas valitses innukas metsavaim. Tüdrukud vastasid rõõmsalt igasugustele väljakutsetele ja nädala jooksul tugevnesid nende sõprussidemed. Nende tööd juhtisid all-laagri juht gdj Liivi Raidma ja abijuht ngdr Elli Kipper (Kanada). Mitmed vanemgaidid püstitasid oma telgid kõrgele puudesse. Paduvihma ja tugeva tuule ähvardus viis vanemgaidid teisipäeval gaidlaagri kööki magama. End magamiskottidesse sättinud tüdrukud hakkasid just arutama, kes köögis laetule kustutab, kui toimuski voolukatkestus ja köök langes pimedusse…. kas metsavaimu käsi oli siin mängus? Üsna agaramalt korraldavad all-laagrid üksteisele igasuguseid nalju ja vempe. Näiteks ühel hommikul leidsid vanemgaidid, et nende sööginõude kotid olid kõrgele lipumasti heisatud.
Ka skaudid ja vanemskaudid näitasid oma pioneerioskusi, rajades uhke all-laagri värava – mis osutus küll skm Gunnar Tamme magamisasemeks…? – ja püstitades oma telgid taas kõrgele puude otsa. Töötati erikatse märkide (merit badge) väljateenimise kallal, värskendati skaudiseaduste tundmist, tehti rividrilli ja küpsetati tulel. Nagu teisteski all-laagrites asetati rõhku eesti keele kasutamisele ja uute sõnade õppimisele. Tänavu oli skautide all-laagris palju nooremaid skaute, kes möödunud suvel nautisid laagrit alles hundude all-laagris. Koos vanemate poistega mängiti võrkpalli, harjutati kanuusõitu järvel ja ujuti. Skautide all-laagri juhiks oli Ivan Kavoleff, kellele anti laagri esimesel päeval vahetult pärast avamist nooremskautmasteri rekvisiidid. Selle ülenduse teenis tubli noor juht juba jüripäevaks, nüüd oli võimalik see üle anda. Skautide laagri abijuhid olid skj Andrus Maandi, vanem nskm Erik Maandi ja üksik vanemskaut ning eeskuju ja abiline Markus Kitsing. Laagrijuhile Silverile nalja tehes võtsid skaudid oma marsihüüuks „Hõbe! Hõbe! Hõbe on kuum!”
Gaidlaagri juhtkonna all-laagrit Veimevakk (seekord teemakohase nimega „Vaimuvakk”) kaitses hõõguvate silmadega naiselik vaim. Vahetevahel vilksatas siinkandis ka veider teenernukk Jeeves, kes aupaklikult mõne telgi ees ikka ja jälle kandikul kohvi pakkus, aga siis jälle mujale laagrisse pages, et pakkuda saunalistele saunavihta, viktoriinimängijatele pliiatseid või skaudijuhtidele puhtaid sokke!
Laagrirada tatsasid ka kõige pisemad laagrilised, tuleviku hellakesed ja hundud koos emmede-issidega. Lasteaiaelanikud elasid rõõmsalt laagrielamustele kaasa. Nende juht oli Karin Krause.
Nuputamist pakkus laagrilistele taas igapäevane viktoriin, mille koostas gdr Tiina Ets ja viis läbi ngdr Hillevi Ets. Piisavas koguses õigete vastuste eest ootas võitjat Pipra Poe kinkekaart, mida võis tasuta maiustuste vastu välja vahetada. Hea kaup! Saun oli köetud iga päev tänu truule saunamehele skm Mati Kobinale, kes vaikselt ja tähelepanu tõmbamata aitas ka muude tegevuste juures. Aga kuidas saaksime üldse hakkama, kui kõht on tühi? Peaperenaine Virve-Kai Bulla ja tema abilised köögis „Kuldne käbi” valmistasid laagrilistele lausa loomingulise menüü, mis oli igati tervislik ja maitsev. Virve-Kaid abistasid Anne Holda, gdj Merike Kangro, Niels Pustrom, John Jester, Helvi Jester, Priit Pals ja tema sõbranna Nadja, Karin Menser ja Mare Ashford. Tulevikus oleks rohkemgi abikäsi vaja! Värskes õhus tekkinud söögiisude rahuldamine ei ole sugugi lihtne töö.
Kogu nädal oli täidetud huvitava tegevuse ja naljaga. Laagri esimesel pühapäeval on kombeks tuua kogu laager ühe katuse alla ühistegevusele. Seekord valmistati ngdr Linda Kangro juhtimisel suurtest hoidistepurkidest kaunid laternad, mille sisemine pind kaeti värviliste läbipaistvate paberiribadega ja millesse asetati patarei abil töötavad „küünlad”. Laagrilistele tutvustati ka ilusat laagrilaulu „Metsavaimud, tulge laulge mulle”, autoriks John Jester. Pühapäevaõhtune lõke toimus samuti ühiselt Hunduorus. Parimaks lõkkenaljaks peeti skautide nalja, mis näitas kuidas vanemad skaudid suudavad noorematest paremini ehitada, sõlmida, lõket ehitada… aga nooremad oskavad ikkagi paremini tüdrukuid võluda.
Esmaspäeval kaunistas ja ehitas igaüks omas all-laagris. Iga all-laager keetis lõkkel ka oma lõunasöögi. Õhtul toimus esimene tants, diskoriks gdj Marissa Karuks. Suur söögisaal andis dekoratsioonidega peaaegu ballisaali mõõdu välja. Gaidide all-laagri kööki tekkis „HOP Internetita Kohvik”, kus oli võimalik igal ajal nautida parimat sorti kohvi, internetiühendust paraku mitte. Kohvivajadus oli eriti suur laagri ajalehe „Metsataim” toimetajal ngdr Hillevi Obet-Paulil, keda oli vahel näha gaidlaagris, aga kes sageli kadus ka oma nn salapunkrisse, kus ta sai segamatult nõu pidada kaastoimetaja ngdr Aino-Liis Tõõtsoviga. Paraku tekkis laagri ajal vananeva taristuga – eriti veetorudega – probleem ja ka gaidide köök oli kogu laagri kestel ilma veeta.
Kohaliku Jackson Mills’I tuletõrjerühm tulid hundudele, hellakestele ja lasteaia elanikele rääkima tuleohutusest…ja pritsima neid tuletõrjeauto voolikutega! Fotol hundud suure tuletõrjemasina ees. Foto: Liisa-Mai Karuks
Teisipäeval kogunesid taevasse hallid pilved. Hommikul süttis suure kukkunud puuoksa toimel põlema laagrivärava lähedal asuv transformaator ja süütas ka lähedaloleva kuiva puu. Ripnevad elektrijuhtmed ajasid ohtlikke sädemeid. Varsti plahvatas ka teine transformaator, aga see juba tuletõrjujate juuresolekul. Sellega katkes elektrivool laagris umbes kella 4-ni. Hoolimata sellest sai köögipersonal lõuna- ja õhtusöögi lauale… ilma elektrita! Abiline Niels toimetas köögi pimedamates nurkades koguni pealambiga. Voolu taastamise ajal saabusid ka suured vihma- ja äikesepilved. Hellakesed olid ettenägelikult juba varem samal päeval oma magamiskotid, padjad ja öösärgid peamajja toimetanud. Oi seda möllu ja naeru ja vadistamist, mis teisel korrusel gaidide koosolekuruumis lahti läks! Öises tormirajus kadus elekter taas. Aga nagu ütleb vana hea laagrilaul: „Naerame päikeses, hõiskame tormides, laulame pilkasel pimedal ööl”…ja meie noored tegidki seda.
gdr Tiina Ets,
ngdr Hillevi Obet-Paul
nskm Leelo Linask
Järgneb