Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus 28. juunil New Yorgis ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega. Kohtumisel arutati Eesti prioriteete ja panust ÜRO julgeolekunõukogus, mille eesistujaks Eesti praegu on. Lisaks keskenduti kohtumisel viiruskriisi negatiivsete mõjude vähendamisele maailma eri paigus ning arutati võimalusi vaktsineerimise tõhustamiseks.
Kohtumise järel tegid riigipea ja ÜRO peasekretär teatavaks, et president Kersti Kaljulaidist saab järgmiseks kaheks aastaks ÜRO peasekretäri naiste ja laste heaolu teemade üleilmne eestkõneleja (Global Advocate on Every Woman Every Child).
„Naiste, laste ja noorukite heaolu ja ligipääs tervishoiuteenustele on kliimakatastroofi vastu võitlemise kõrval kahe suurima väljakutse seas, mida maailma riigid üheskoos järgmistel kümnenditel lahendama peavad. Kusjuures me enamasti oleme teadlikud nii probleemidest ja nende põhjustest kui ka lahendustest, kuid edasiminek on vaevaline. Erinevates kriisides, ka praeguses kroonviiruskriisis, saavad kõige valusamalt pihta just need, kes kõige haavatavamad – lapsed, naised ja noorukid.
Ükski inimene ega organisatsioon üksi siin maailma paremaks ei muuda, aga meil kõigil – riikidel, rahvusvahelistel organisatsioonidel, vabakonnal, igaühel – on võimalus kasvõi mõnes kitsamas lõigus muutust algatada või sellele hoogu anda. See on võimalus, mida üleilmse eestkõneleja roll annab,“ selgitas president Kaljulaid.
Naiste ja laste heaolu eest seisev liikumise Every Woman Every Child algatas eelmine ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon 2010. aastal. Vahepealse kümnendiga on riikide ja organisatsioonide ühise pingutusena vaktsineeritud enam kui miljard last, alla viieaastaselt surnud laste osakaal on jõudnud ajaloo madalaimale tasemele, on suudetud ära hoida vähemalt 25 miljonit lapsabielu ning saavutatud mitmeid muid eesmärke.
President Kaljulaidi fookuses eestkõnelejana saavad olema eeskätt kolm teemat – emasuremuse vähendamine, piisava toiduga varustatuse tagamine ning innovatsioon. „Ja täna on muidugi kõige põletavam ka neis valdkondades viiruskriisist tingitud mõjude vähendamine. Otsese tervisekahju kõrval näeme, kuidas viiruse laiem mõju – tervishoiusüsteemide ülekoormus ja ebapiisavus, tekkivad hariduslüngad, tavapäraste tarneahelate katkemine ja palju muud – lööb kõige valusamalt taas kõige nõrgemaid. 2030. aastaks seatud eesmärkide täitmine muutub üha keerulisemaks, aga me peame pingutama,“ ütles president Kaljulaid ja selgitas, et näeb eestkõneleja rolli just võrgustiku looja ja vedajana. „ÜRO peasekretäri kabinet, erinevad ÜRO agentuurid nagu UNICEF ja UNWOMEN, WHO, Maailmapank, aga ka vabasektori organisatsiooni nagu Punane Rist, World Vision ja paljud teised – see on meeskond, kellega koos tegutseme järgmisel kahel aastal,“ selgitas riigipea.
President Kaljulaid juhtis eelmisel kahel aastal koos ÜRO peasekretär Guterresega naiste ja laste heaolu eest seisva liikumise Every Woman Every Child kõrgetasemelist töörühma. Töörühm lõpetas oma tegevuse aprillis ning ÜRO peasekretär seadis seejärel sisse üleilmse eestkõneleja rolli. Eraldi eelarvet ega sekretariaati eeskõnelejal ei ole. President Kaljulaid täidab eestkõneleja rolli järgmised kaks aastat.
VES/press@vpk
