Tunnustus ühele eestluse tugisambale – Virve Vaher 90

New Yorgi Eesti Majja oli 12. detsembril kogunenud vähemalt 80-pealine vaktsineeritud eestlaskond, et õnnitleda eelneval päeval 90 aasta künnise ületanud kauaaegset kogukonnategelast Virve Vaherit.

Paljud kokkutulnutest olid “pagulaseestlaste” (need, kes lastena sõjapõgenikena Eestist lahkusid) või “vanaeestlaste” (need, kes enne sõda olid Ameerikasse rännanud) Ameerikas sündinud lapsed. Nad olid saanud oma eestluse ja eesti keele Eesti Laste Suvekodus, skaudi-gaidi laagrites, täienduskoolides, jne. Muidugi leidus külaliste seas ka uuemaid Ameerikasse rännanuid. Kõiki, kes mingil viisil Eesti vabaduse ja eestluse säilimise heaks oma vaba aega on annetanud. Paljud, kes väliseestlastena Ameerikas sündinud, on nüüd juba keskikka jõudnud. Nad said oma eestimeelsuse Virve taoliste isikute töö ja kasvatuse kaudu, püüdes seda hoida ja edastada noorematele järeltulijatele.

Sünnipäevalaps oli palunud kingituste asemel teha annetuse Long Islandil asuva Laste Suvekodu ujula uuendamiseks ja hoidmiseks.

Pärast maitsvat einet järgnes hulgaliselt sõnavõtte-õnnitlusi. Virve Vaher on aastaid olnud ja on New Yorgi Eesti Haridusseltsis aktiivne. Oli loomulik, et esimesena õnnitles sõnavõtuga New Yorgi Eesti Haridusseltsi (NYEHS) president Carl Skonberg, tervitades kohalviibivat Vaherite peret: Ameerikas sündinud Elmarit, Pauli, Silviat, lapselapsi, sugulasi ja sõpru. Ta tõstis esile seltsi auliikme Virve Vaheri suurt panust väliseestlaste tegevuses. Virve oli aastaid LI Lastesuvekodu Kuratooriumi ja Abistamiskomitee juhataja. Praegugi tegutseb Virve ikka aktiivselt ja aitab kaasa Eesti üritustel, on NYEHS vanematekogu liige ja tunnustab esimesena neid, kes praegu siinset Eesti kogukonda teenivad.

Eesti Abistamiskomitee esimees Thomas Kilm mainis, et Eesti taasiseseisvuse saabumisel oleks Eesti Abistamiskomitee töö katkenud, kuid Virve juhtis seda 30 aastat ja võimaldas seega meie ühiskonna abivajajatele vajalikku. Eriti on elujõuliseks jätkamiseks kaasa aidatud mitmesuguste väliseestlaste organisatsioonide tegevusele nagu skaudid-gaidid ja paljud Ameerika mandril tegutsevad eesti seltside programmid; meie arhiiv, laulukoorid, lastelaagrid, rahvatantsurühmad ja teised eestlusele pühendatud ettevõtmised. Samas on peale Eesti taasiseseivumist saanud abi ka mitmed tegevused Eestis, nagu Tallinna Lastehaigla, Eesti Pimekurtide Tugiliit, Vigastatud Võitlejate Ühing, jt.

Nii NYEHS esimees kui Thomas Kilm lisasid tervitustele mitmeid vaimukaid ja lõbusaid lookesi Virve tegevusest LI Laste Suvekodu juhatajana. Näidati pilte lastele pakutud tervislikest toitudest, mida Virve püüdis majanduslikult väikeste võimalustega osta, aga kui muu ei sobinud, võisid nigelad sööjad saada ikkagi ka “peanut butter ja jelly” võileiba. Thomas Kilm jutustas huvitavalt, kuidas ta abikasvatajana pärast herilase nõelamist Virvelt hirmuäratava kiirsõidu haiglasse sai ja see tegelikult ta elu päästis jne, jne. Õde Virvet tervitas ka tema vend, auhinnatud epilepsia- ja neuroloogiadoktor Ilo Leppik Minnesotast.

Järgnevalt kogunesid rahva ette kohalviibivad, siinse Filia Patriae koondise liikmed, ning esinaine dr Jana Zernant õnnitles ilusate lilledega aastaid koondise juhatajaks olnud Virvet. New Yorgi gaidüksuse “Linnutee” juht Ilomai Kurrik tervitas skautide-gaidide organisatsioonide poolt, kus Virve kaua aktiivselt kaasa oli löönud. Maaja Duesberg Roos mängis klaveril õnnitluse, mis oli loodud Virve Vaheri nime täishäälikutele. Tervitused olid peamiselt kakskeelsed, kuna külaliste hulgas leidus ka ameeriklastest abikaasasid.

Pikk laud sai täis õnnitlejate toodud lillekimpe. Lauldi “Ta elagu”. Anti sõna ka sünnipäevalapsele, kes lühidalt mainis oma ülikooli lõpetamise järgset kolimist Minnesotast New Yorki, kus oli võimalik rohkemate eestlastega koos tegutseda.

Pärast kohvi ja mitmeid kooke-maiustusi ning jutuvestmisi viimasel ajal harva kokkusaadud tuttavatega, hakkas rahvas lõpuks lahkuma. Eriti südantsoojendav oli näha, kuidas nüüd täiseas endised täienduskooli lapsed oma vanemaid aitasid Eesti Maja treppidel liikuda. See annab ka lootust, et meie järgnevad põlvkonnad omi lapsi eestimeelseks kasvatavad ja sama aktiivselt siinses Eesti ühiskonnas tegutsevad kui nende väliseestlastest vanemad.

Armas Virve, veelkordsed õnnitlused aastatepikkuse eestlust edasikandva tegevuse eest.

Aime Andra