Tuluõhtule Eesti Maja naabruses asuva Armeenia kiriku saali oli saabunud ligi 200 külalist. Ulla Vinkmani fotod
Tänavune New Yorgi Eesti Haridusseltsi tuluõhtu New Yorgi Eesti Maja hüvanguks toimus 27. oktoobril. Juba aastaid on kombeks saanud samal ajal austada ka mõnda inimest, kes oma tegevusega on panustanud eesti kultuuri ja keele sälimise heaks New Yorgi Eesti kogukonnas. Seekord austati praegust pikaajalist NY Eesti Haridusseltsi esimeest dr Toomas Sõrrat.
Suurejooneline tuluõhtu toimus Eesti Maja naabruses asuva Armeenia kiriku saalis, kuhu oli saabunud ligi 200 külalist. Pidu algas 18:30 Mariachi Tapiato Mehhiko muusikaga, mis märgistas ka dr Sõrra sidet Mehhikoga. (Teadmata eestikeelsete sõnade tähendust oli neil väga hea meel koosviibijate hoogsast kaasa laulmisest – “Joo, sõber, joo, joo ennast … jne.”)
Toomas Sõrra koos abikaasa Riina Nanits Sõrraga peotujus.
Toolidelt leitud tuluõhtu ilusa kavaraamatu kavandas Riina Nanits Sõrra. See sisaldas eesti ja ingliskeelsed kokkuvõtted nii NY Eesti Haridusseltsi kui Eesti Maja ajaloost ning ülevaate dr Toomas Sõrra tegevustest ja elust koos paljude-paljude õnnitluste ja tervitustega Eesti ja Ameerika ühiskondadest ning nimestikud annetajatest, NYEHS’i liikmetest, korraldajatest ja abistajatest, jne. Järgnes dr Toomas Sõrra austamine, mida juhtis Urmas Kärner.
Esimene tervitus tuli Eesti peakonsulilt New Yorgis Kairi Künkalt koos kingitusega, tänades dr Sõrrat eestluse hoidmise eest nii Eesti Kooli kui NYEHS’i esimehena ning New Yorgi Eesti Maja kui killukese Eesti alalhoidmisel. Soovides kõigile NYEHS’i liikmetele tervist, rõõmsat meelt ja jaksu selle hindamatu panuse jätkamiseks.
Sekretär Mercedes Cresto tervitas Long Island College Hospital in Brooklyn Medical koosseisu nimel, seal tegi Toomas oma residentuuri pärast Universidad Autonoma de Guadalajara ülikooli, kuhu ta oli ainukesena vastu võetud ilma isikliku intervjuuta. Dr Ivan Black, kes Toomast tundis juba algkooliajast, tervitas teda kui kauaaegset head ja ustavat sõpra, kes peale Bronx High School of Science ja City College’i lõpetamist oli pool aastat NY linnas taksojuht enne arstiteaduse õpinguid.
Tervitab Carl Skonberg.
Järgnes sageli mahlaka huumoriga vürtsitatud sõnavõtte enamvähem vastavas järjekorras (arvestades paljude ameeriklastest külalistega olid sõnavõtud peamiselt inglise keeles ehk esitatud uuesti lühitõlkes): Carl Skonberg tervitas NYEHS’i, NY Eesti Kooli ja Eesti Spordiliidu USA’s ja teiste NYEHS’i allorganisatsioonide nimel. Toomas Kilm tõi tervitusi Eesti Skautide/
Gaidide Malevatelt ja Eesti Abistamiskomiteelt. Urmas Kärner ja Antti Kammiste esitasid humoorika ingliskeelse loo dr. Sõrra karjäärist Bob Dylan’i laulu “Knocking on Heaven’s Door” viisil. Andrus Ers tervitas kauaaegsete sõprade ja Eesti Üliõpilaste Seltsi nimel. Aime Martinson Andra õnnitles lilledega Vaba Eesti Sõna poolt.
Aime Andra õnnitleb Toomas Sõrrat Vaba Eesti Sõna poolt, VES ja NY Eesti Haridusselts on aastaid sõbralikud naabrid NY Eesti Majas olnud.
Viimastena võtsid sõna dr. Sõrra lapsed. Liisa luges ette ka dr. Daniel Ricciardi tervituse, kes toonitas eriti Toomas Sõrra edukat karjääri ja suurt panust Medical Executive Komitees 1985 aastast alates ja Long Islandi College Hospitalis, olles palju aastaid “Best Doctor in New York”, “Phycisian of the Year” aastal 2007 ning president of the Medical Staff aastatel 2005-2007. Kõik Toomase lapsed Liisa, Heli ja Mihkel tänasid isa tema armastava kasvatuse eest ja rõhutasid eriti tema eeskuju ja toetust nende eluteel ja tööpõldudel. Lõpetuseks tänas dr Sõrra kõiki sõnavõtjaid ja koosviibijaid. Muuhulgas meenutas dr Sõrra ka oma noorpõlveunistust saada kompvekipoe omanikuks, mille kohta tema arstist isa olla rahulikult öelnud, et ta võib seda teha, aga peale diplomi kättesaamist. Kõige rohkem tänas ta oma vanemaid, kes talle eestluse pisiku olid süstinud.
Ivo Linna esines ka koos Urmas Kärneriga.
Nüüd sai sõna ka peaesineja Ivo Linna, kes alustas Aleksander Kunileidi viisistatud ja Alo Matiiseni ümberseades Lydia Koidula lauluga “Sind surmani”, mis esitati 1988. aastal, kui kodueestlastel oli võimalus esmakordselt osaleda Austraalias ESTOl, kus see seade kõlas väliseestlastele esmakordselt. Ivo Linna märkis ka, kui üllatav oli tol korral kohata välismaal nii tugevat eestluse vaimu ja nüüd kogenud seda ka hilisematel välismaa reisidel ütles, et ta on kindel eestlase isamaalik meelsus kestab, ükskäik kus maailmanurgas rahvuskaaslasi leidub.
Tuntud lauludele laulis rahvas vaimustunult kaasa. Pea kõik lauad tühjenesid, kui rahvas täitis tantsupõranda, et kaasa elada laulule “Eestlane olen ja eestlaseks jään”… Hiljem DJ Stefen Skonbergi, “Kaerajaani” ja “Tuljaku” muusikaga täitus tantsupõrand nii noorte kui vanemate rahvatantsijatega. Oli südantliigutav.
Toidulauad olid kaetud mehhiko-maitseliste, pisut rohkem kui eestlasele koduste pipardatud suupistetega, salatite ja niinimetatud Mehhiko “tänavatoitudega”, aga ei puudunud ka kartulisalat ja muud eestlasele rohkem suupärased toidud ja hõrgutised. Magustoiduks oli Eestis moodi läinud shokolaadiga kringel ja õunakook kohviga. Osa vanema põlvkonna liikmeid ja ameeriklasi hakkas lahkuma kella 22:30 paiku. Hoogne tants DJ muusikaga kestis kuni südaööni. Üldise heli ja valguse kujundas Allan Laupa, keda abistas Tenno Andra.
Peale südaööd tõttasid paljud edasi Eesti Majja, kus Kaie Põhi Latterneri akordioni saatel terve selleks trükitud “laulik” läbi lauldi.
Oli ilus ja meeldejääv õhtu.
Aime Andra
