Eesti Rahva Muuseumi direktor ja endine poliitik Tõnis Lukas ütles taasise-seisvusmispäeva puhul Tartus peetud kõnekoosolekul, et et on vale öelda, et las noored lähevad, kui nad Eestist lahkuda soovivad. “See ei ole see laine, mis läks aastal 1944. Need on mugavuspagulased, kes praegu lahkuvad. Osalt ka lodevuspagulased.”
“Kui me leiame perekondades, et see on normaalne, ja nende kohad täidavad immigrandid, siis me peame endale aru andma, et tulevikus keerulisteks olukordadeks – politseis, päästeametis, sõjaväes – kui nendes üksustes ei ole identiteeditunnet, mille pärast ühes seista, siis teised meid kaitsma ei tule,” jätkas Lukas.
Kõnekoosolekul osales 20. augustil tavapärase ligi saja inimese asemel kordades rohkem inimesi. Kõnepidajad rõhutasid taasiseseisvumispäeva olulisust Eesti ajaloos, ent kõige enam keskenduti rahvustunde ja Eesti rahva tulevikku mõjutavate tegurite sõnastamisele.
Lukase sõnavõtt rände teemal tekitas Eesti avalikkuses kriitikatormi. Sõna võtsid ka ministrid eesotsas peaminister Taavi Rõivasega, kes kritiseerisid Tõnis Lukase mõtet, et Eestist lahkujad on mugavuspagulased.
Tõnis Lukas põhjendas järgmisel päeval Delfile, et mugavust puudutavad laused said kõne kontekstist välja rebitud ja tegelikult peab ta probleemiks vaid neid emigrante, kes kaotavad sideme kodumaaga täielikult.
“See konkreetne tsiteeritud lõik oli üks võrdlus 1944. a. rändelainega”, ütles Lukas Delfile. “Loomulikult ei mõtle ma neid, kes lähevad tööle või haridust omandama kuhugi. Ma ei mõtle üldse neid, kes sildu ei põleta. Need, kes on avatud suhtluses ühiskonnaga, kes õpetavad lastele eesti keelt, kes sisuliselt hingelise koduna peavad oluliseks Eestit, neid ma ju ei mõtle, see üldistus ei ole kindlasti korrektne”
VES/Postimees
