Küll iluvigadega, aga Eesti tennis säras viimastel nädalatel kirkalt. Kaia Kanepi jõudis Madris WTA turniiril veerandfinaali, kus peatus alles võimsa ja erinevalt Kaiast ka mitmekülgse Maria Šarapova vastas. Brüsseli turniiri maailma 26. reketiks tõusnud Kanepi hiilgavas stiilis võitis, aga Pariisis French Openil kaotas teises ringis endast 30 kohta maailma edetabelis tagapool olevale sakslanna Stefanie Vögelele kolmanda seti 4:1 eduseisust. Ootamatu lõpp ilusate mängude rivile. Alles 17-aastane Anett Kontaveit võitis naiste ITF turniirid nii Ateenas (10 000 USD auhinnafond) kui Moskvas (25 000 USD auhinnafond ja lendas Pariisi French Openi noorteturniirile.
Ei ole kahtlust, Anett olnuks suuteline seda võitma ja kordama ainsa eestlasena 1959. aastal Wimbledonis Suure Slämmi noorteturniiri võitnud Toomas Leiuse saavutust, paraku tuli tal Moskva turniirist väsinuna juba esimese matši järel reketid pakkida. Kahju. Aga sel neiul on kõik veel ees.
Sõudjad jäid tühja peoga
Eesti sõudjad hakkasid olümpiatelt, maailma- ja Euroopa meistrivõistlustelt ridamisi medaleid võitma 2004. aastal, kui Jüri Jaanson Ateena olümpial hõbeda teenis. Kui olümpiat polnud ja MM-ilt midagi ei saadud, oli päästerõngas taas ellu kutsutud EM, sest vähemalt alguses oli seal konkurents nõrgem. Korraldati see võistlus tavaliselt sügisel, kui tipud oma vormi juba realiseerinud olid ja seepärast paljud EM-regatile kas ei tulnud või tulid lihtsalt hooaega pikendama.
Tänavu oli teisiti, sest Sevilla EM korraldati hooaja hakul ja sisuliselt sõudemaailma esimese võistlusena (Sydneys peetud esimene MK-etapp kukkus ju sisuliselt läbi, sest nii vara ja nii kaugele ei hakanud paljud minema). Kohal oli kõva seltskond, kes jättis laias laastus ehk eduga veidi hellitatudki, aga Sevilla eel ebaõnnega pikitud Eesti sõudjad seekord medalitest kaugele.
Kindlad medalipretendendid Kaspar Taimsoo ja Allar Raja olid Taimsoo viirushaiguse tõttu tavalisest poole nõrgemad ja said seitsmenda koha nagu ka Kaisa Pajusalu, kel seljataga treeneri vahetus ja sõudetehnika kohendamine ning vastas väga tugev seltskond. Päris läbi kukkus mitme MM-medali ja Pekingi olümpia hõbedamees Tõnu Endrekson, saades 19 rivaali seas ühepaadil vaid 12. koha. Ka neljapaadi 10. koht 13 konkurendi seas ei vastanud kindlasti Eestis kellegi ootusele.
Jalgpallurid alustavad suve
Eesti soccerimeeskond mängib lähinädalail kodus maavõistlusi Valgevene, Trinidadi ja Tobago ning Kõrgõstaniga. Kahjuks jääb vutisõpradel nägemata huvitava noore ande Henrik Ojamaa esinemine, sest Šotimaa Motherwelli meeskonna ründetuus tuleb küll Eestisse, kuid rahvusmeeskonna esinemise asemel üritab kunagi pooleli jäänud kooli lõpetada.
Samas on ikka ja jälle koondisse tulemas Joel Lindpere Chicago Fire meeskonnast. Pikk reis küll, ajavahe ka, aga Joel ütleb – tulen alati, kui Eesti mind kutse vääriliseks peab.
On aga vastupidiseidki näiteid. Nii liitub korvpallipoiss Alari Jõesaar USA üliõpilasliigaga NCAA ja keeldub tulemast Eesti kuni 21-aastaste koondisse. Mõistagi on koondise treener Andres Sõber selle üle kurb.
Natuke naljakat ka
Eesti malemeistriks tuli alles 15-aastane tõsine Haapsalu poiss Ottomar Ladva. Ta on paar aastat tagasi omaealiste Euroopa meistri-võistlustel tippu jõudnud ja üldse igatpidi tubli noorsand, aga imeks tuleb panna seda, et Eesti Maleliit, mida aastaid presidendina juhatas supermodell Carmen Kass ning nüüd veab Eesti Riigikogu liige, rate.ee suhtlusportaali leiutamisega tuntuks ja rikkaks saanud Andrei Korobeinik, ei suuda läbi paljude aastate meie tippmaletajatega ühist keelt leida. Jaan Ehlvesti maleline kodakondsus on endiselt USA, Eesti mitmekordne meister Kaido Külaots ignoreerib kõike, mida teeb maleliidu peasekretär Hendrik Olde, samamoodi hoiavad maleliidu tegemistest eemale suurmeistrid Mihhail Rõtšagov ja Meelis Kanep. Eestis on 5-6 malesuurmeistrit, lisaks rahvusvahelisi meistreid, aga ükski neist riigi meistrivõistlustele ei tulnud. Kes ei saa organiseerijatega läbi, kes ilma rahata oma riigi medali ja tiitlivõistlustel au eest ei mängi.
Aga Ladva on tubli. Loodetavasti temast niisugust egoistlikku tegelast ei kasva.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees