18. detsembril tähistas Eesti Kultuurilooline Arhiiv Eesti Kirjandusmuuseumi saalis tõelise kirjandusliku suurmehe Ivar Ivaski (17.12.1927 Riia, Läti – 23.09.1992 Fountainstown, Iirimaa) 90. sünniaastapäeva sümpoosioniga «Ivar Ivask, maailmamees kirjanduses».
Temaatiliste ettekannetega Ivar Ivaski eesti-, saksa- ja ingliskeelsest ilukirjanduslikust loomingust, aga ka tema tegevusest eri maade kirjanduste tutvustamisel ja vahendamisel kriitiku ning maailmakirjanduse ajakirja Books Abroad/World Literature Today peatoimetajana (1967–1991) kõnelesid kirjandusteadlased Tiina Ann Kirss, Sirje Olesk, Peeter Olesk, Sirje Kiin, Janika Kronberg, Marin Laak ja Aija Sakova ning estofiil ja tõlkija Guntars Godins. Kuulajatele tutvustati Eesti Kultuuriloolise Arhiivi Ivar Ivaski fondi ning sellel põhinevat näitust.
Samuti kuulutas Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi halduskogu välja selleaastase Ivar Ivaski stipendiaadi, kelleks on tartlasest luuletaja ja kirjandusteadlane Aare Pilv. Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi on varasemalt pälvinud Jüri Talvet (2002), Toomas Paul (2004), Hasso Krull (2006), Ain Kaalep (2008), Triin Soomets (2010), Tõnu Õnnepalu (2012), Katre Talviste (2014). Kuulajad said võimaluse nautida värske stipendiaadi sõnavõttu ja luulelugemist. Ivar Ivaski luulet luges Krista Ojasaar.
Päeva lõpetas rahvusvahelise ajakirja Methis. Studia Humaniora Estonica värske sotskolonialismile pühendatud erinumbri «Sotskolonialism Eesti NSV-s: kultuurist argiilmani» esitlus. Erinumbri koostas Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Epp Annus.
Ivar Ivask, kes sündis Riias, sai hariduse sõjajärgsel Saksamaal, tegutses suurema osa oma elust USAs Oklahomas ning oma elu viimased aastad veetis Iirimaal, avaldas kaheksa eestikeelset, neli ingliskeelset ja ühe saksakeelse luulekogu.
Oma akadeemiliselt ettevalmistuselt oli ta germanist, eeskätt austria kirjanduse uurija. Eesti jaoks on Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri Marin Laagi sõnul eriti oluline asjaolu, et ajakirja World Literature Today peatoimetajana oli Ivaski panus eesti ja läti, aga ka teiste väiksemate kirjanduste vahendamisel angloameerika kultuuriruumi hindamatu.
«Ivask lasi World Literature Today veergudel süstemaatiliselt arvustada Kodu-Eestis, raudse eesriide taga ilmunud kirjandust. See tekitas küll pahameelt mõningates väliseesti ringkondades, kuid oli äärmiselt oluline Eesti ja eesti kirjanduse olemasolu teadvustamise seisukohast.»
Samuti on Laagi sõnul vähem teada asjaolu, et mitmetahulise kirjandusliku tegevuse kõrval oli Ivask ka maalikunstnik, tema töid eksponeeriti mitmel isikunäitusel nii Eestis kui ka Ameerikas.
Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on hoiul väga mahukas Ivaski käsikirjaline pärand, sh kirjavahetused ja päevikud. See unikaalne kogu on Laagi sõnul korrastamise lõppjärgus ning osaliselt juba uurijatele avatud.
Ivar Ivaskile pühendatud sümpoosioni korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuurilooallikate ja kirjandusuurimise töörühm (IUT22-2) ja toetas Eesti-uuringute Tippkeskus ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfond.
Näitus «Maailmamees kirjanduses. Ivar Ivask – 90» jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2018. Näituse koostasid Mari Õunapuu ja Vilve Asmer.
