Tõenäoliselt on Eestimaa rüütelkonna hoone laest avastatud hiigelsuur ja väga hästi säilinud lõuendile kantud maal ehk plafoonmaaling pärit 17. sajandi lõpust, hoone valmimise ajast.
Üheksast lõuendipaanist koosnev maal on kokku 60 ruutmeetrit, mis teeb sellest seni Eesti suurima omataolise maalingu. Restauraatorite töölaual on praegu neist esimene paan.
“See, mis siin avanema hakkab, on enneolematu. Raske uskuda, et nii hästi on säilinud, ja maalingu erakordne kvaliteet, need on õlivärvidega tehtud, kõik segati kohapeal. Protsess on olnud ka kunstnikule väga keeruline, seda enam tema virtuoossus on hämmastav,” sõnas Eesti kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop.
Maalingu täpne süžee veel selgub, kuid juba praegu restaureerimise käigus paljastunud detailid viitavad antiikallegooriatele. Kunstniku isiku kohta veel midagi teada ei ole, tol ajal töid ka ei signeeritud.
“Kui suudame leida arhiividokumendid, kus on fikseeritud leping kunstnikuga või siis vaadata, mis tol ajal siin kunstielus toimus, kes võis sellise kvaliteediga tööd teha. Ma väga loodan, et jõuame autorini,” lootis Hiiop.
Maalingute taastamisega on plaan valmis saada aasta pärast. Siis lähevad need tagasi algsesse asukohta Toompeale rüütelkonna hoonesse, mida renoveeritakse Eesti riigi esindushooneks.
“Meil on plaan, et tahame rüütelkonna hoone ka avalikkusele lahti teha, ilmselt suvel, kui riiklikke üritusi on vähem,” arutles riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed.
Seni on Tallinnas leitud viis plafoonmaalingut, väljaspool Tallinna kolm. Suuruselt teine, 40-ruutmeetrine maal asub Kuressaare raekojas.
pealinn.ee
