Tallinna esimene ametlik varjumiskoht – Vabaduse väljaku alune parkla – tähistati eelmisel nädalal vastava märgisega, milleks on sinine kolmnurk oranžil taustal.
Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna riigikaitse nõuniku Lea Vainulti sõnul võiks arvestuslikult iga inimese kohta olla ruumi üks ruutmeeter. Vabaduse väljaku aluse parkla suurus on 498 m2. Seega mahuks sinna umbes 500 inimest. Sõltub muidugi, kui kiiresti on võimalik parkla autodest tühjaks teha.
Praeguseks on välja valitud linnas 23 taolist varjumiskohta. Sinna saavad minna juhuslikult lähedal tänavatel viibivad inimesed, kui Eestit peaks ootamatult tabama mingit laadi kriis loodusõnnetusest kuni sõjalise ohuni.
Kodudes viibivad inimesed peaksid hädaolukorras otsima esmajoones varju näiteks oma majade keldritest või lähimast maaalusest parklast. Isegi lihtsalt kodus viibida on kriisiolukorras turvalisem kui tänaval.
Varjumiskohad selgitas välja päästeamet koostöös munitsipaalpolitseiga. Praegu ongi ainus võimalus varjumiskohti luua nõnda, et päästeamet tegutseb koos omavalitsusega, kes on välja otsinud sobivad munitsipaalpinnad. Mõistagi saab kasutada ka riigile kuuluvaid pindu. Eesti seadustes kahjuks puudub seni nõue, mis kohustaks eraomanikke varjumiskohti rajama või selles osas võimudega koostööd tegema. Seni saab loota nende mõistvale suhtumisele, kuid ilmselt sügisel kirjutatakse päästeameti eestvõttel – kui muidugi riigikogu toetab – seadusesse kohustus. Kui päästeamet leiab, et eraomanikule kuulub varjeks sobiv ruum, tuleb see ka varjekohana kasutusele võtta.
Ilmselgelt tabas Ukraina sõda Eestit aga ootamatult. Varjendite või varjekohtade olemasolu pole seni peetud vajalikuks. Erinevalt teistest Euroopa maadest hakati Eestis elanikkonna kaitsele rohkem tähelepanu pöörama alles alates 2019. aastast, kui valmis vastav kontseptsioon.
VES / Pealinn.ee
