Tallinnas tähistati Taavo Virkhausi 80. juubelit. Fotod: Arved Plaks
Taavo Virkhaus tähistas oma 80. sünnipäeva 29. juunil koos sugulaste ja sõpradega Tallinnas Radissoni hotellis vaatamata sellele, et ta oli just samal päeval lennukiga Tallinnasse saabunud. Kuigi tal omal järeltulijaid pole, on ta suguvõsa suur. Sellel suurearvulisel kokkutulekul polnud kõiki kohal. Polnud ka ühtegi sugulast, kes austasid teda 1989. aastal, kui ta saabus Huntsville’i, Alabama sümfooniaorkestri dirigendiks. Ega sealgi polnud kõik Ühendriikides elavad Virkhausid kohal.
Mina küll sugulane pole, aga lubati osaleda, sest kunagi Geislingeni DP laagri koolis juhtusin olema Taavo pinginaaber. Ühendus sai taastatud alles siis, kui endised kaasõpilased hakkasid kogunema Ühendriikide Lääneranniku Eesti Päevadel või ESTOdel. Nendel kogunemistel mängis rolli ka Vaba Eesti Sõna, sest kokkutulekute fotod ilmusid ajalehes, mis omakorda tõmbas järjekordsel sündmusel uusi „kadunuid lambaid“ oma sõpru kohtama. Kui mul tuli tööpakkumine Huntsville’i, siis võtsin selle vastu, kui Taavo ütles, et läheb ka sinna. Oli ju kahtlusi, miks minna osariiki, kus on olnud rassirahutusi ja pealegi tornaadod pole seal tundmatud.
Veel enam, nädal enne Taavo Virkhausi auks peetud sümfooniaorkestri toetajate banketti läbis Huntsville’i tornaado, mille tõttu paljud kaotasid oma kodud ja oli ka elukaotusi. Kohalik rahvas aga näitas sisu. Üks, kelle maja tornaado maatasa tegi, ütles, et oli autos teel koju kui see juhtus. Ta pööras ümber, ööbis sõbra juures ja ostis rahakaardiga järgmisel päeval vajalikud asjad. Banketil oli ta juba uutes riietes.
Taavo on nüüd sellest ametist tagasi astunud. Ajal, kui ta seal oli, tõi ta sinna mujalt eestlasi dirigendina või mängima orkestris. Mäletan ka, et esimest korda, kus kuulsin Arvo Pärdi loomingut, oli just tema orkestri kontserdil. Ta pole aga oma dirigendikeppi kõrvale pannud. Siia Tallinnasse tuli ta, et osaleda Laulupeol orkestrijuhina. Eraldi osales ta 3. juulil Estonia Teatris peetud kontserdil Neeme Järvi külalisdirigendina: „ERSO sõbrad. Suur suvine kohtumine“. Seal juhatas ta omaloodud viiulikontserti nr 2 1995. aastast.
Kontserdi lõpp 3. juulil Estonia kontserdisaalis, kus dirigent Taavo Virkhaus viskab suudluse kuulajaskonnale.
Nüüd siin Tallinnas tema sünnipäevakogunemisel Radissoni hotellis tõstsime klaasi tema juubeli puhul. Peale sugulaste olid kohal ka sõbrad Neeme Järvi koos abikaasaga ja Alabamast Viljar Weimann abikaasa Senta ja tütre Oliviaga, Californiast Saima Kent, ta kauaaegne sõber Vesterstein perega ja veel teisi. Loodame, et Taavo veel kaua kasutab oma talenti dirigendina.
TAAVO VIRKHAUS
Eestist läbi Saksamaa koos perega Ameerika Ühendriikidesse lahkunud nimeka muusikategelase Adalbert Wirkhausi pojana pidi ka tollal 10-aastane Taavo Virkhaus sünnimaa maha jätma. Nüüd on ta jälle meie üldlaulupeo dirigendipuldis taasvabas Eestis.
Legendaarse David Otto Wirkhausi poeg, dirigent, helilooja ja muusikapedagoog Adalbert Wirkhaus (1880-1961), väga tuntud ja võimekas Eesti muusikategelane, põgenes Nõukogude okupatsiooni eest 1944. aastal perega Saksamaale. Ta oli Leipzigi konservatooriumi 1908. aastal lõpetanuna meie kõige esimene kutseline dirigent, samas Leipzigis ka heliloojadiplomi saanud. Adalbert Wirkhausil oli suuri teeneid Eesti Vabariigi muusikaelu edendamisel paljudel aladel. Samu muusikaradu asus käima ka tema Tartus 1934. aasta 29. juunil sündinud poeg Taavo Virkhaus, kelle esimeseks pilliks 5-aastasena oli aga viiul.
Viis aastat Saksamaal koolis käinud, siirdus Taavo koos perega 1949. aastal USA-sse ja sai seal kõrgeklassilise muusikahariduse. Ta lõpetas viiuli erialal Miami ülikooli, seejärel kuulsa Rochesteri Eastmani muusikakooli, kust sai ka doktorikraadi kompositsiooni alal. Doktoritööks oli Viiulikontsert nr 1, mis pälvis maineka Howard Hansoni preemia. Järgnesid dirigeerimisõpingud Tanglewoodis, Kölnis ja Orkney Springsis. Taavo Virkhausist sai Rochesteri ülikooli ning ooperiteatri muusikadirektor ja ta juhatas ka Eastmani muusikakooli dirigeerimiskateedrit. Pikemalt oli silmapaistva ja esindusliku välimusega, filminäitleja sarnane Eesti muusik ametis Minnesotas Duluth-Superiori Sümfooniaorkestri ja Alabamas Huntsville’i Sümfooniaorkestri muusikadirektori ja dirigendina. Tema abikaasa on lauljatar Nancy Virkhaus. Mõlemad on mitmeil puhkudel USA-s ka Eesti muusikat tutvustanud.
Pärast lahkumist sünnimaalt õnnestus Taavo Virkhausil Neeme Järvi kutsel Eestisse uuesti tulla juba 1978. aastal, kus ta ERSO ees juhatas oma I viiulikontserti, solistiks Mati Kärmas. See oli Eesti muusikapublikule tõeline ilmutus – väliseesti dirigent okupeeritud Nõukogude Eestis avalikkuse ees! Mati Kärmas esitas kontserti Tallinnas tema käe all veel 1990. aastal ning käis solistina seda mängimas ka Soomes ja Ühendriikides. Nüüd Tallinnas 3. juulil autori juhatusel kõlanud Viiulikontsert nr 2 on loodud 1995. aastal, kõlanud ka Eestis juba 2004. aastal Tartus, solistina Sigrid Kuulmann, kes soleerib ka seekord. Taavo Virkhaus on olnud viljakas helilooja eeskätt instrumentaalmuusika vallas. Esimene sümfoonia valmis tal 1975. a. ja nüüd on sümfooniaid kokku kuus(!), lisaks avamängud, kvartett jm palad. Kaks sümfooniat on helilooja juhatusel kõlanud ka ERSO ettekandes Tallinnas.
Taavo Virkhaus on Eesti vabanedes siin juhatanud oma vanaisa David Otto Wirkhausi jälgedes taas ka üldlaulupidudel 1990., 1999. ja 2004. aastal, samuti Tartu laulupidudel. Ja tänavu dirigeeris ta üldlaulupeo esimesel kontserdil meie kutselisi puhkpilliorkestreid.
2004. a. autasustas Tartu linnavalitsus Taavo Virkhausi Tartu medaliga tema panuse eest väliseestlaste muusikaelu edendamisel ning teenete eest Eesti ja Tartu laulupidude ajaloos.
