Küüditamise mälestuspäeval, 25. märtsil mälestatakse üle Eesti küüditamise ja vägivalla ohvreid. Tartus kutsutakse inimesi reedel raeplatsile küünlaid süütama, Läänemaal algavad mälestussündmused juba neljapäeva õhtul. Möödub 73 aastat päevast, mil Eestist deporteeriti Siberisse üle 20 000 inimese.
Reede keskpäeval peab Tartus Rukkilille monumendi juures kõne Tartu linnapea Urmas Klaas ning mälestuspalve loeb praost Ants Tooming.
Mälestuspäeva õhtul kutsutakse kõiki tartlasi Raekoja platsile küünlaid süütama. Kell 18 mängib raekoja kellamäng Rene Eespere meloodiat «Ärkamise aeg» ning kell 21 kõlab «Mu isamaa on minu arm». Tartu kirikute kellad helisevad reede õhtul kell 18 märtsiküüditamise ja punaterrori ohvrite mälestuseks.
Läänemaa raudteejaamades algavad märtsiküüditamise 73. aastapäeva sündmused juba 24. märtsi õhtul.
„73 aastat tagasi sel päeval protsess juba käis. Ohutuled juba olid, öösel läks küüditamine lahti ja kestis 28. märtsini,” ütles Läänemaa naiskodukaitsja Tiina Leesik.
Pärnus toimub küüditamise mälestusüritus Riia maantee äärses Leinapargis, raudteejaama kunagises asukohas, kus küüditatud 1949. aastal loomavagunitesse aeti ja Siberi poole saadeti. Pärnu linnavalitsuse teatel juhatab mälestustalituse oma sõnumiga sisse Pärnu Eliisabeti koguduse praost Tõnu Taremaa ja Pärnumaa represseeritute ühingu Memento liikmed süütavad 73 mälestusküünalt.
Mälestuskivi juures seisavad auvalves Pärnumaa Kaitseliidu maleva relvastatud võitlejad ja leinavalves noorkotkad Eesti Lipu Seltsi lippudega.
Haapsalu raudteejaamas algas tseremoonia täna kell 20. Meenutusõhtul loeb luuletuse naiskodukaitsja Margareth Kampmann ning kõnelevad kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres Välli, piiskop Tiit Salumäe ja Eesti Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste.
VES/meedia
