Suurpõgenemise 80. aastapäeva mälestati New Yorgi Eesti Majas koos presidendiga

22. septembril toimus New Yorgi Eesti Majas suurpõgenemise 80. aastapäevale pühendatud sündmus. Osalejaid oli 123 inimest, kellest 11 olid suurpõgenemise ise läbi elanud. Üritus algas nii Eesti kui Ameerika hümnide laulmisega. 

Avasõna ütles Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees Mai-Liis Bartling, mainides 80,000 eestlast, kes olid sunnitud põgenema oma kodust. Mai-Liis rääkis ka oma isiklikust sidemest läbi oma vanemate, kes lahkusid eraldi Eestist sarnasel ajal, kuid kohtusid Saksamaal ümberasustatud inimeste laagris ning 1956. aastal, kui ta oli kolme aastane, lahkusid nad Saksa-Ameerikasse. Los Angeles’i eesti kool ja maja sai nende uue elu keskuseks. Samuti meenutas Barling, et  aastapäev on hea võimalus koguda suurpõgenike lugusid ning see on ideaalne võimalus kolm põlvkonda hiljem hoida erinevatest vaatevinklitest Eesti identiteeti – need, kes lahkusid, need kes jäid, need kes olid Ameerikas enne suurpõgenikke ning need, kes tulid peale neid.  Samuti mainis ta et 21. septembril toimus Pärnu silla juures suurpõgenemise mälestusmärgi avamine, mis sai teoks tänu ERKÜ eestvedamisele ja paljude teiste organisatsioonide ja eraisikute toetuse abil. Selle üle on nad on siiralt tänulikud.   

Järgmisena kõneles lühidalt suursaadik Kristjan Prikk, kes mainis möödunud nädalal toimunud mitmete sarnaste sündmuste emotsioone nii USA’s kui Eesti mitmetes linnades ja külades. a mainis, et tuleviku väljavaate mõttes oli eriti oluline, et vabasse maailma õnnestus pääseda nii palju “vaba Eestit.”  Samuti mainis ta, et Eestist USA’sse tulnud pagulastel kui ka nende saatusekaaslastel Lätist ja Leedoli oluline roll selles, et USA kunagi ei tunnustanud Nõukogude Liidu okupatsiooni. Ilma selleta oleks USA liitlaste ja Eesti tuleviku kindlustavate sammude tegemine olnud märgatavalt keerulisem. Mainides, kuidas just Nõukogude Liidu ikkese langenud Balti riikidest said NATO liikmed. Lisades, et tema kui Eesti diplomaat räägib suurpõgenike lugudest sageli, kuna see on osa suurest Eesti loost. Pöördudes kõikidele saalis olijatele rõhutades, et  nende pere või sõprade suurpõgenike lugudel on oluline koht. Suursaadik Prikk lõpetas kõne, soovides selle olulise loo edasikandmist ja läbi selle eestluse jäädvustamist.

Eesti Vabariigi president hr Alar Karis, mainis et Eesti Mäluinstituudi andmekogu suurpõgenemisest on nüüdseks kättesaadav, aga vajab veel täpsustamist. Samuti rõhutas ta, et Eestile on oluline iga eestlane ja kutsus meid kõiki 2025 aastal toimuvale ESTO-le ning laulu- ja tantsupeole.