Riigikantselei ja Eesti Post esitlesid Stenbocki majas riigivanem Kaarel Eenpalu 125. sünniaastapäeval talle pühendatud postmarki, mis on üheksas seeriast „Eesti riigivanemad 1918–2018“. Paminister Andrus Ansip ütles postmargi esitlusel, et tal on hea meel, et uus postmark pühendatakse suurele riigimehele ja poliitikule, kelle panus eestlaste igapäevaellu on olnud suurem kui me võib-olla arvata oskame. „Tänu Kaarel Eenpalule on meil olemas politsei, keda Eesti rahvas kõrgelt usaldab. Ta pani aluse politsei loomisele ja arengule, mille tulemusena on politsei Eesti rahva poolt üks kõrgemini hinnatud organisatsioon,“ ütles Ansip.
„Eenpalu muutis ka võidupüha riiklikult oluliseks ja rahva poolt oodatud sündmuseks. Tema teeneks võib pidada ka eestlaste kodukaunistamise kultuuri, sest just Eenpalu oli see, kes kutsus üles oma kodusid korda ja ilusaks tegema,“ lisas Ansip.
Peaminister Ansip tänas esitlusel ka postmargi loojaid ja kunstnikku Lembit Lõhmust.
Kaarel Eenpalu (aastani 1935 Karl August Einbund) oli riigivanem 19. juulist 1932 kuni 1. novembrini 1932, aastatel 1934–1938 oli ta siseminister ja peaministri asetäitja ning 9. maist 1938 kuni 12. oktoobrini 1939 peaminister.
Aastatel 1919–1920 oli Eenpalu riigikontrolör ning aastatel 1920, 1921–1924 ja 1924–1926 siseminister, teda peetakse Eesti politsei rajajaks. Aastatel 1926–1934 oli ta vaheaegadega III, IV ja V Riigikogu esimees, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920–1934/1937 I–V Riigi-kogu ning 1938–1940 Riigi-volikogu liige.
Kaarel Eenpalu sündis 28. mail 1888 Vesneri vallas Tartumaal. Ta lõpetas H. Treffneri eragümnaasiumi, õppis aastatel 1909–1914 Tartu Ülikooli õigusteadus-konnas ning tegi lõpueksa-mid Moskva Ülikooli juures.
Aastatel 1914–1917 osales Eenpalu I maailmasõjas, aastatel 1917–1918 oli ta 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 5. patarei ülem, 1918–1919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni ning 1919. aastal 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ülem.
Aastatel 1910–1912 ja 1915 oli Eenpalu "Posti-mehe" toimetuse liige, 1918. aastal toimetaja, ning 1920. aastal "Tallinna Teataja" ja 1924. aastal "Kaja" peatoi-metaja. Aastatel 1925–1940 pidas ta Hellema talu Rae vallas Aruküla lähedal ning 1939–1940 oli "Eesti Fosfo-riidi" peadirektor Maardus.
Eenpalu oli aastatel 1927–1932 Haridusliidu ning 1928–1933 Rahvus-vaheliste Parlamentide Unioo-ni Eesti grupi esimees, 1930–1932 Noorte Kotkaste peavanem, 1930–1935 Eesti-Poola Ühingu ning 1932. aastal Põllutöökoja esimees, 1924–1940 Kaitseliidu Va-nematekogu abiesimees ning 1923–1940 Eesti Olümpia-komitee liige.
27. juulil 1940 vangistas NKVD Eenpalu, ta suri vangistuses Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis Venemaal 27. jaanuaril 1942.
Kaarel Eenpalule pühendatud postmark on seeria „Eesti riigivanemad 1918–2018“ raames üheksas.
