Sügiskuu alguses Ungaris Sifokis toimunud soome-ugri rahvaste kongressil oli päevakorral ka looduslike pühapaikade uurimine ja kaitsmine. Looduslikud pühapaigad on soome-ugrilaste keskkonna ja ja keele kaitsealad ning hoiavad olulisel määral hõimurahvaste ühist eneseteadvust.
Kongressi rahvastiku, tervise ja keskkonna töörühma üheks teemaks oli "loodusmaastikud, -kaitsealad ja ajaloolised looduslikud pühapaigad rahvusliku identiteedi kandjatena".
Hant Tatjana Merkuðina kõneles oma ettekandes, et Handimaal leidub rohkesti looduslikke pühapaiku. Keskkonnakaitsel on handi rahva jaoks kolm lahutamatut osa põlisrahva, keskkonna ja looduslike pühapaikade säilimine.
Mari omausu vanem Tanõgin juhatas sisse Mari hiitele pühendatud raamatu Küsoto – püha hiis – esitluse. Raamatu koostaja Iraida Stepanova kõneles, et maride jaoks on kogu loodus hingestatud ning puude, kivide, järvede, jõgede ja mägedega kõneldakse. Hiite hoidmine esivanemate tavade vaimus ja seal jumalate austamine hoiab tasakaalu inimese ja looduse suhetes ning annab inimesele hingerahu.
Ahto Kaasik kõneles looduslike pühapaikade tähtsusest soome-ugri rahvaste keskkonna ja keelte hoidmisel ning tutvustas Eesti pühapaikade riiklikku arengukava. Kaasik ütles muuhulgas: “Ükskõik kui väike on keele kõnelejaskond, pühades hiites pöördutakse jumalate ja esivanemate poole emakeeles. Kogukondlikud palvused on keelekasutuse oluliseks keskkonnaks ning aitavad emakeelt väärtustada ka nooremate põlvkondade hulgas. Looduslikud pühapaigad on ajalooliselt soome-ugri keelte ja eneseteadvuse kaitsealad.
Pühapaikadega seotud teadmised, tavad, pidulikud kombetalitused ja uskumused moodustavad olulise osa meie loodususundist. Samas on need lahutamatu ja eriliselt tähenduslik osa meie endi ning laiemalt ka inimkonna vaimsest pärandist. “
Soomeugri pühapaikade uurimise ja hoidmise alase koostöö edendamiseks on kavas korraldada Tartus järgmisel aastal nõupidamine.
Ott Heinapuu tutvustas Eesti pühapaikade olukorda. Paljud pühapaigad on jätkuvalt kasutusel, kuid ebamäärase õigusliku olukorra tõttu saavad need sageli kahjustada või isegi hävivad.
Põlisrahva pühapaikadest kõneldi teisteski ettekannetes, kuid veelgi enam oli neist juttu mitteametlikel nõupidamistel ja kohtumistel. Sealt jäi kõlama ka mõte, et kongressil peaks olema omaette töörühm soome-ugri põlisusundite ja sealhulgas pühapaikadega seotud küsi-muste arutamiseks.
