Maailma Majandusfoorumi viimasest soolise ebavõrdsuse aruandest selgub, et Eesti on indeksi järgi alles 62. positsioonil, Tai ja Zimbabwe vahel. Esikolmikus on Island, Soome ja Norra, refereerib Delfi.
World Economic Forum’i 2014. aasta 142 riiki arvestavas aruandes on mõõdetud soolist võrdõiguslikkust naiste ja meeste vahel neljas valdkonnas: tervis, haridus, majandus ja poliitika.
Tegemist on ühe autoriteetseima uuringuga selles valdkonnas, mida on tsiteerinud ka rahvusvahelised meediaorganisatsioonid BBC ja CNN.
Eesti kvalifitseerus 62. kohale, koht ees Zimbabwest ja veidi paremal positsioonil kui Venemaa (75). Võrdluseks, et naaberriik Soome võtab tabelis teise koha.
Üllatuseks on Eestiga sarnast ajalugu ja kultuuriruumi jaganud Läti tunduvalt parem koht tabelis, 15, Leedu on 44. positsioonil.
Kõige murettekitavam on, et kui enamus maailma riike on oma positsioone soolise võrdõiguslikkuse osas parandanud, siis Eesti on läbi teinud hoopis suure tagasilanguse. 2006. a. oli Eesti tabelis nimelt 29. kohal.
Ainuke valdkond, kus Eesti on samal tasemel Skandinaavia riikidega, on haridus. Eestis on väga suur kõrgharidusega naiste osakaal.
Eesti madalat positsiooni mõjutavad muuhulgas äärmiselt suur meeste ja naiste palgalõhe (Euroopa Liidu suurim) ning teiseks naiste vähene osakaal parlamendis ja valitsuses.
Eesti viletsa positsiooni puhul mängib rolli ka suhteliselt vähene naiste esindatus ühiskonnaelus. Nii on kõrge positsiooniga üllatanud Rwandas 100-kohalises parlamendis näiteks 64 naist, Eesti riigikogus aga vaid 20 naist. Eestil ei ole senimaani olnud ei naispeaministrit ega presidenti, kuigi mujal maailmas, kaasa arvatud Lätis, on see tavaks saanud.
Rääkimata Põhjamaadest, on Eestist naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamisel eespool ka näiteks Rwanda (7), Nicaragua (8), Filipiinid (9), Burundi (17), Moldova (25), Valgevene (32), Kasahstan (43) ja Boliivia (58).
