Minu isa, Juhan Toomepuu, kirjutas oma elu sügisepäevil mälestusteraamatu, milles peegeldusid kõik tema elatud aastate mõrad ja kuld. Ta kinnitas, et ta sünnist mälestuste kirjutamiseni on maailm tohutult muutunud.
Üks isa eredamaid mälestusi poisipõlvest oli hetk, kui ta esimest korda autot nägi. Ta silmad särasid, kuni isa talle selgitas: „Sellise imega sõitmiseks on tarvis palju raha, poeg.” See lause põletas end tema mälusse, kandes endas tõelikkuse ja unistuste haprast tasakaalu.
Tema mälestustest leiab ka Vabadussõjas 16-aastase vabatahtliku püssikandjana kogetud lahinguelamusi, iseseisva Eesti Vabariigi saavutuste kirjeldusi, teenistust vahilaeva Pikker, presidendi lipulaeva peamehhaanikuna, maailmameredel seilamist ja Rockefeller Centeri insenerina töötamist.
Sajandi revolutsiooniline hoog
Isa ja tema kaasaegsed ei suutnud ette näha, kuidas maailm muutub järgmise sajandi jooksul. Mina, Juhani poeg Jüri, sündinud aastal 1930 Väikese Emajõe ääres asuvas Taari talus, ei osanud seda ette näha isegi siis, kui olin juba teismeline. Ometi viis elu mind lahingusse niihästi reamehena kui lendurina, ometi olen ma näinud oma elu jooksul ulatuslikke muutusi mille ette kujutamiseks polnud minu, ega kellegi teise fantaasial piisavalt tiibu.
Viimane sajand on olnud revolutsiooniline. Pole ala, mida muutused poleks puudutanud. Olgu see teadus, meditsiin, tehnoloogia, transport, energia või kommunikatsioon – kõikjal on toimunud midagi, mis on muutnud maailma – enamasti paremuse poole. Isa unistused ja minu kogemused on need puitprussid, mis sillutavad teed järgmise põlvkonna imedele.
Interneti ime
Interneti tulek on selle sajandi kroonijuveel. Mis algas sõjalise ja akadeemilise sidevahendina, sai globaalseks võrgustikuks, mille kaudu informatsioon ja mõte liigub kiiremini kui kunagi varem. Tänane maailm, sotsiaalmeediast pilvandmetöötluseni, on digitaalne Babeli torn, kus keel on andmekood ja eesmärk on väärtuslikuma info otsing. Võib öelda, et kui meie oleme mets siis internet on kirves, mis puitu toodab.
Personaalarvutite arendamine, millele järgnesid nutitelefonid ja tahvelarvutid, on muutnud arvutusvõimsuse kättesaadavaks miljarditele. Selle muutuse keskmes on olnud pooljuhttehnoloogia areng, eriti integraallülituste loomine. Seadmed on muutunud väiksemaks, kiiremaks ja energiatõhusamaks, võimaldades rakendusi, mis olid kunagi ulme värk. Kunagisest unistusest — “arvuti igas kodus” — on saanud „arvuti igas taskus“ reaalsus. Ilma nutitelefonita oleks tänapäeval raske elada.
20. sajandil muutus raadio ja televisioon meelelahutuse ja teabe levitamise keskseks. Interneti tulek on sellest ajast alates neid meediume häirinud, tekitades voogedastusplatvorme, mis pakuvad tellitavat sisu. See on nagu Alladini džinnilamp, välja arvatud, et soove ei pea häbelikult kolmega piirama.
Tehisintellekti tõus
Viimase paarikümne aasta jooksul on tehisintellekti ja masinõppe valdkonnas toimunud märkimisväärne edasiminek. Need tehnoloogiad toidavad nüüd otsingumootoreid, soovitusalgoritme, autonoomseid sõidukeid ja meditsiinilist diagnostikat. Tehisintellekti võime analüüsida tohutuid andmekogumeid ja neist õppida on valmis ümber määratlema tööstusharusid alates tervishoiust kuni rahanduseni. Tehisintellekt on kui alkeemik, kes muudab andmemassiivid kasutatavaks kuldseks teadmisteks. Tehisintellekt on uue ajastu mõtteviis. Peame meenutama, et tulevik ei vaja ainult mängureeglite muutmist, see toodab lisaks uutele reeglitele ka uusi mänge.
Meditsiini murrangud
Meditsiinilised avastused on hämmastavad. Inimese genoomi sekveneerimine 2003. aastal avas ukse geenide redigeerimisele ja isikupärastatud meditsiinile, tehes ravi täpsemaks ja isiklikumaks kui kunagi varem. Uuendused, nagu vaktsiinid ja antibiootikumid, on päästnud miljoneid elusid. Isegi moodsad pildidiagnostika seadmed, nagu MRI, on arstide “kolmas silm,” mis näeb täpselt keha sisemusse.
Mida toob järgmine sajand?
Kõige kindlam on see, et samuti nagu kiireneb universumi paisumine, kiireneb inimkonna areng.
Kui keegi ennustaks, mis juhtub järgmise saja aasta jooksul, julgeks ma kindlalt väita, et tal pole õigus.
Sellegi poolest olen ma valmis ennustama, et järgmise saja aasta jooksul ootab meid ees vananemise peatamine ja eluea märkimisväärne pikendamine. Julgen ennustada, sest tean, et pole tähtis, mida ma tuleviku ennustuste kohta väidan või ennustan, saja aasta pärast keegi neid niikuinii ei mäleta. Ajalugu ei pea meeles, mis võis olla, vaid see, mis oli.
Jüri Toomepuu
