Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 954 inimest, mida on 7041 inimese võrra vähem kui aasta varem.
Lisaks negatiivsele loomulikule iibele pöördus esialgsetel andmetel negatiivseks ka rändesaldo – registreeritud rände andmetel saabus riiki 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest.
2025. aastal sündis Eestis 9092 ja suri 15 427 inimest. 9092 sündi on kuus protsenti ehk 600 last vähem kui 2024. aastal. “Sündide arv hakkas järsult langema 2022. aastal ja möödunud aasta oli teine kord ajaloos, kui aastane sündide arv jäi alla 10 000,” selgitas Kadri Rootalu Statistikaametist.
Registreeritud rände andmetel saabus eelmisel aastal Eestisse 11 298 ja lahkus 12 004 inimest ehk väljaränne ületas sisserännet 706 inimese võrra. Tegemist on esimese korraga alates 2014. aastast, mil lahkujaid on olnud rohkem kui saabujaid.
Sisserännanutest umbes 35 protsenti ehk 4000 inimest olid Ukraina kodakondsusega, mida on vähem kui varasematel aastatel. 2022. aastal saabus Eestisse 33 200, 2023. aastal 13 100 ja 2024. aastal 7000 Ukraina kodanikku, ütles Rootalu ja lisas, et esialgsetel andmetel jäi negatiivseks ka Eesti kodanike rändesaldo. “Viimasel kümnel aastal on Eesti kodanike rändesaldo olnud siiski tasakaalus,” tõdes ta.
Mõne kuu jooksul lisab statistikaamet registreeritud rändajate arvule ka registreerimata rändajate arvu ja siis selgub rändesaldo lõplikult.
Esialgne rahvaarv arvutatakse rahvastikuregistris eelmisel aastal registreeritud sünni, surma- ja rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 21. aprillil.
VES/ERR
