Eestlaste jõulud on alati olnud seotud hääde söökidega lookas laudade ja lähedastega koosolemisega. Ega see tänapäeval teistmoodi ei ole – Eesti poelettidel võtavad üksteiselt mõõtu kümned erinevad verivorstid ja erimaitselised piparkoogitaignad (apelsiniga on muuseas jube hääd!)
Aga seda enam väärivad imetlust Ameerika eestlaste jõulutoidu traditsioonid – juba läbi mitme põlvkonna kogunevad perenaised-mehed ning valmistavad verivorsti just nagu sada aastat tagasi – ehtsa loomavere ja traditsiooniliste vürtsidega. Kanalid on asjassepühendatuile teada, kust saab verd ja kust maitseaineid ning ka see on aastate jooksul läbi proovitud, mida millega asendada saab. Olen aastate jooksul proovinud siin mandril kümneid vorste ja tõepoolest on need kõik veidi erineva maitsega olnud.
Kokkamine on maailmas suurmoeks saanud (õigemini on see lihtsalt taastatud käsitööoskus, mida minu arvates valdavad kõik eesti soost inimesed). Vahva on see, et uudishimulikud kokkajad katsetavad julgelt uutmoodi lisandeid ja nii need apelsinidki piparkookide, mango hapukapsaste (vt. 14. lk) ja põdrasammal shokolaadi sisse satuvad (see viimane on tõeline hõrgutis, mida soovitan kindlasti Eestist sõpradele kaasa tuua).
Pühadeaeg on ka aeg perele ja lähedastele, nii koosolemiseks kui meenutamiseks. Kui ka küünalt vanavanemate hauale Lõuna-Eestis panema ei ulatu, siis hinges saame ikka nendega koos olla ning miks mitte nende mälestuseks hoopis üks heategu mõnele üksikule hingele teha… Et keegi ei peaks olema üksi, et kõigil oleks korrakski soe ja armastatud tunne hinges.
Mind puudutas väga lk. 6 mainitud koerte ja kasside jõulupuud kaheksas Eesti linnas – kodu otsivate loomade piltide ja andmetega kaunistatud… Vali vaid kuuse küljest välja oma tulevane sõber ja tee ta õnnelikuks eluks ajaks. Kui armas mõte!
Ja kui veel lemmikutest rääkida, siis mitu Eesti linna on loobunud aastavahetuse ilutulestikust – loomad tänavad südamest!! Sest igal aastavahetusel põgeneb selle tohutu paugutamise eest kodudest kümneid kabuhirmus loomi, kes tihti enam koduteed üles ei leiagi. Paanikas ringilendavatest lindudest rääkimata.
Imelist jõulutunnet teile, kallid lugejad, ja jääge meiega ka uuel aastal!
Kärt Ulman
toimetaja
