Kultuuriminister Indrek Saar tunnustas 7. märtsil ettevõtteid ja eraisikuid, kes panustasid möödunud 2017. aasta jooksul kultuurivaldkonna heaks. Aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati Utilitas ja Kristjan Rahu, Rain Lõhmus, Armin Karu, Eva ja Bengt Heyman ning Turid Farbregd.
Ühtekokku sai tunnustuse 30 kultuurisõpra, kellest peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitliga tunnustati viit.
Kultuuriminister Indrek Saar tänas kõiki kultuuritoetajad. Minister märkis, et Eesti riik tugineb kultuurile ning kultuur saab elada ainult läbipõimununa ühiskonnaga. „Eesti kultuuri suurimaks metseeniks ei saa olla valitsus, vaid ühiskond. Aga nagu igal kollektiivil, nii on ka ühiskonnal vaja eestvedajaid. Suunanäitajaid. Nendeks olete teie,“ ütles minister Saar, pöördudes galal viibinud kultuurisõprade poole.
Aasta kultuurisõbrad 2017 on:
Utilitas ja Kristjan Rahu
– Tallinna Linnateatri, teatrifestivali Talveöö Unenägu toetamise ning lavakooli tudengite keelereisi korraldamise eest, samuti on Kristjan Rahu paljude muude tegevuste seas olnud silmapaistev spordivaldkonna toetaja;
Rain Lõhmus
– Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond LHV Groupi aktsiate annetamise eest. Aktsiate turuväärtus on praeguse seisuga üle miljoni euro. Aktsiate dividendidest hakatakse maksma stipendiume Rain Lõhmuse fondist, mille eesmärk on toetada noori andeid;
Armin Karu
– järjepideva toetuse eest filmindusele. Ta on toetanud filme, mis on eelkõige kantud soovist tutvustada, tõlgendada ning levitada Eesti ajalooga seotud teemasid. Armin Karu on Eesti filmikriitikute aasta parima filmi preemia rahastaja ning toetab järjepidevalt PÖFFi;
Eva ja Bengt Heyman
– rannarootslaste kultuuripärandi hoidmise eest Rannarootsi Muuseumis. Perekond on toetanud näiteks näitusemaja ostmist, minibussi soetamist ja paadisadama arendamist. Eva Heyman lahkus meie seast hiljuti, kuid tunnustus ja tänu kuulub perekonnale nende hindamatu panuse eest pärandi säilitamisel;
Turid Farbregd
– panuse eest kõigi aegade suurima eraisiku annetuse eest Eesti Kultuurkapitalile. Annetus on mõeldud eestikeelse väärtkirjanduse tõlkimiseks ning selle toel loodud programmile „Norra rahakott“ juba laekub tõlkimise ja väljaandmise taotlusi. Estofiil Turid Farbregd on ka ise eesti kirjandust tõlkinud norra keelde alates Jaan Krossist ja lõpetades Andrus Kivirähkiga.
Kultuuriministeerium
