VES 2. jaanuari artiklis “Lühikeseks selgituseks” ütleb praost (piiskopi kohusetäitja?) Thomas Vaga: “ Fred Ise kaebab…, et EELK Washingtoni Markuse ja EELK Baltimore Markuse kogudustel on ebaselge, kumba kirikusse nad kuuluvad, kuna Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi teate kohaselt neid pole sellest uuest ühendatud kirikust välja arvatud”. See ei ole aga, mis ma ütlesin!
VES 19. detsembri lugeja kirjas ütlesin järgmist: “Meie (EELK Baltimore ja Washingtoni Markuse kogudused) ei tea enam, kes on meie praost, kellele praostkonna maksu maksta ja millal meil on jälle võimalik osaleda igaaastastes praostkonna sinodites, kus saime oma aruandeid esitada ja probleeme arutada.”
Minu arvates teame väga hästi, mis kirikusse me kuulume. E.E.L.K. kirikukogu ülemaailmsel hääletamisel tehtud ühinemisotsusest saadik kuulume EELK Välis-Eesti piiskopkonda ja kuni 2013 aasta oktoobrini olime selle USA Esimese praostkonna koosseisus. Probleem, millele ma oma kirjutises viitasin, oli järgmine: EELK Välis-Eesti piiskopkonna USA Esimese praostkonna praost Thomas Vaga ütles järjest, et vaatamata E.E.L.K. kirikukogu otsusele ei kuulu ta kodumaaga ühendatud kirikusse ja kutsus kogudusi üles sellest lahkuma. Selle tõttu ei olnud meil viimastel aastatel ei praosti ega praostkonna normaalset funktsioneerimist.
Praost Vaga üleskutse tagajärjel esitasid mitmed EELK kogudused, eriti need, kes olenevad temast jumalateenistuste pidamisel, EELK Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumile EELK koosseisust lahkumise avaldused.
Kuigi koguduste lahkumine kirikust ei ole minu teada ei EELK põhikirja ega E.E.L.K. põhimääruste kohaselt võimalik ( mis kaitseb neid koguduse liikmeid, kes ei soovi kirikust lahkuda), otsustas EELK Välis-Eesti piiskopkonna konsistoorium pärast pikka kaalutlust 2013 aasta oktoobri alguses nendele lahkumisavaldustele vastu tulla ja EELK peapiiskopi nõusolekul neid esitanud kogudused EELK nimekirjast kustutada. Kuna see sõnum ei ilmunud USA eesti ajakirjanduses, sain sellest teada alles jõulude ajal.
Nii oleme nüüd lõpuks suutnud piiskop Tauli juhitud EELK Välis-Eesti piiskopkonna USA osa lõhki ajada!
Nüüd, pärast rea koguduste kustutamist EELK nimekirjast, öeldakse (eelmainitud artiklis), et oleme “üks eesti luteri usu kirik, kuid kahe erineva administratsiooniga.” Kuna konsistoorium on kiriku administratsioon, olime seda ju ennegi.
On jõutud ka arusaamisele, et vajatakse kodumaa kiriku abi siinsete koguduste tegevuse jätkamiseks. Näiteks Los Angelese kogudus, kui üks tungivalt lahkuda soovijaid kogudusi, tegutseb nüüd ainult kodumaalt tulnud külalispastorite abiga ja Baltimore ning Washingtoni kogudused ei saaks ilma selleta eestikeelseid jõulujumalateenistusi pidada. Seepärast öeldakse nüüd (jällegi eelpool mainitud artiklis), et uuelt registreeritud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikus “pole keelatud (!) Eesti Evangeeelse Luterliku Kiriku vaimulikel teenimine.”
Nagu mulle on ütelnud mitmed EELK nimekirjast kustutatud koguduste liikmed, on see konflikt olnud peamiselt kiriku juhtisikute vaheline, mida nemad (liikmed) on nördimusega pealt vaadanud. Nad soovivad ainult rahulikult emakeelsetes jumalateenistustes osaleda nii kaua kui võimalik ja ei hooli, kas EELK on punktidega või punktideta ja kas selle nimes esineb “luterlik või “luteri usu.” See on ka minu seisukoht. Arvan siiski, et kui me tahame kuuluda seaduslikult organiseeritud kirikusse, peame selle määrusi ja kirikukogu otsuseid respekteerima.
Fred Ise
EELK Baltimore Markuse
koguduse endine esimees
