Laupäeval, 22. Aprillil toimub Stockholmis Rootsi Eestlaste Liidu (REL) ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) eestvedamisel rahvusvaheline konverents ”Läänemere piirkonna julgeolek – ajalooline vaade ja tuleviku väljakutsed”.
Peakõnelejad on Saksa ja Poola suursaadikud Stockholmis, kaasatud on olulised valdkonna eksperdid ja poliitikud mõlemalt poolt Läänemerd. Päeva kokkuvõtte teeb Rootsi Riigipäeva Sotsiaaldemokraatide kaitsepoliitika raskekahurväelane Björn von Sydow.
– Pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt on julgeolekupoliitika muutunud olulisemaks kõikide Läänemere riikide jaoks. Suurendatud on kaitsekulutusi ja tihendatud on koostööd omavahel ja NATO-ga. Rootsi ja Soome on ainsad Läänemere riigid, kes ei ole NATO liikmed. Kas see on piirkonna üldist turvalisust silmas pidades endiselt hea taktika? küsib konverentsi peakorraldaja ja REL juhatuse esimees Sirle Sööt.
– Rootsi Eestlaste Liidu poliitika- ja väliskomisjonis oleme viimastel aastatel taas julgeolekupoliitilisi küsimusi fookuses hoidnud ja ühtlasi tõstnud esile Läänemere riikide omavahelise kaitsekoostöö hädavajalikkuse. Konverentsi eesmärk on luua rahvusvaheline arutelufoorum kaasates valdkonna asjatundjaid, tegevpoliitikuid ja kodanikuaktiviste, lisab REL poliitika- ja väliskomisjoni esimees Evelin Tamm.
Sündmusega tähistatakse Rootsi eestlaste keskorganisatsiooni REL 60. Juubelit ja pikaajalist kaastööd Ülemaailmses Eestlaste Kesknõukogus. Külalisi oodatakse Läänemere riikidele lisaks Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Ukrainast ja mujalt.
ÜEKN delegaadid saabuvad juba varem, et osaleda ÜEKN täiskogul ja ESTO 2019 nõupidamisel.
Väliseestlaskonna aktiivne poliitiline tegevus sai alguse kohe 1944. aasta sügisel, kui kümned tuhanded inimesed Nõukogude okupatsiooni ja terrori eest vabasse maailma põgenesid. 50ndatel muutus töö süsteemsemaks, toimusid Eesti põgenike esinduskogude valimised Saksamaal, USA-s, Austraalias, Inglismaal ja Kanadas. 1956. aasta kevadel leidsid aset esimesed ülerootsilised Eesti esinduskogu valimised ja sügisel alustas tööd sajaliikmeline Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu.
Ameerika Ühendriikides asutatud Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) koondas oma katuse alla kõikide riikide keskorganisatsioonid. Nõukogu ja selle allorganisatsioonide põhieesmärk oli Eesti ja teiste Balti riikide taasiseseisvumine.
Juubelikonverents keskendub Läänemere piirkonna julgeolekule nii ajaloolisest perspektiivist kui tulevikku vaadates. Konverentsi esinejatena astuvad üles Saksa suursaadik dr. Hans-Jürgen Heimsoeth ja Poola suursaadik Wiesław Tarka, ajalooprofessor emeritus Hain Rebas, ajaloolased David Linden Rootsist ning Ilmar Metsalo Soomest, Euroopa parlamendi liige Gunnar Hökmark, Atlandi Nõukogu Põhja-Euroopa direktor Anna Wieslander, suursaadik Eitvydas Bajarūnas Leedu Välisministeeriumist, Läti parlamendi EL komisjoni esinaine Lolita Čigāne, Rootsi kindralmajor ja julgeoleku ekspert Karlis Neretnieks, Saksa Välissuhete Nõukogu direktor dr. Jana Puglierin, professor Matthew Rhodes George C. Marshalli nimelisest Euroopa Julgeolekuõpingute Keskusest Saksamaalt, dr. Mike Winnerstig Rootsi Kaitseuuringute Keskusest ning Riina Kaljurand, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja Lennart Meri konverentsi direktor. Päeva lõpetab dr. Björn von Sydow, Riigipäeva kaitsekomisjoni ja Balti koostöögrupi esimees ja Rootsi riigikaitse konsultatiivkomisjoni esimees.
Korraldajatena saavad sõna Rootsi Eestlase Liidu Esinduskogu esimees Leelo Pukk, ÜEKN ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees Marju Rink-Abel ja Elisabeth Bauer Konrad Adenaueri Fondist. Kokkuvõtte teevad Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Marcus Kolga ja REL esimees Sirle Sööt.
Konverents saab teoks tänu Konrad Adenaueri Fondi ja NATO toetusele ning Lätlaste Keskorganisatsiooni Rootsis (ZLA), Läti-Rootsi Ühingu (LT-SV), Leedu Keskorganisatsiooni Rootsis (LFS), organisatsiooni Frivärld, Poola Saatkonna ja Eesti Saatkonna abile.
