Euripides ütles ammu, et kui oled edukas, siis arvavad kõik, et sa oled ka tark. Reagan on öelnud: „Puu on puu, kui oled ühe näinud, oled sa kõiki näinud!“
Mõned tähtsamad asjad, mis meenutavad mulle Ronald Reaganit:
1. 1940. aastal sai Ronald Reagan kuulsaks, kui mängis mängufilmis „Knute Rockne, All American“ ühte kuulsat Ameerika jalgpallurit, George Gipperit. Filmi lõpus, surivoodil olles, ütles ta meeskonnale enne suurt võistlust: „Win one for the Gipper!“ – „Võitke mäng Gipperi nimel!“ Reagan sai selle fraasiga kuulsaks kaua enne, kui seda tarvitati tema valimiskampaanias.
2. Nagu elus alati on igal asjal ka teine külg. Reagani õnnetus oli mängida suuremalt jaolt teise järgu komöödiategelasi filmides, mis polnud väga kõrgel tasemel. Üks film, nimega „Bedtime for Bonzo“, kummitas teda elu lõpuni, seda tarvitati iga kord, kui tal midagi halvasti läks.
Reagan oli keeruline inimene. Kui Ameerikas oli Red Scare ehk Punahirm neljakümnendatel aastatel, andis Reagan vabatahtlikult üles Ameerika FBI-le nende nimed, kes tema arvates olid kommunismi pooldajad filmimaailmas. Ta ise arvas, et ta on patrioot.
Reagan oli esimene näitleja, kes valiti presidendiks. Samuti oli ta kõige vanem mees, kes on valitud presidendiks. Ja Reagan oli ka esimene, kes juba lahutatud mehena sai presidendiks. On suur ime, et niisugune mees tõi konservatismi vabariiklaste erakonnale Ameerikas.
Loomult oli ta sõbralik, optimistlik ja peale John W. Hinckly Jr. atentaadikatset oli ta päriselus sama vapper kui filmis.
3. Reagan oli suurepärane suhtleja. 1950-ndatel aastatel pühapäevaõhtuti kogunes meie pere televiisori ette, et vaadata General Electric Theater´it, kus saatejuhiks oli Ronald Reagan. Iga lavastus põhines mingil kaasaegsel näitemängul, filmil, raamatul või novellil. See saade oli nii populaarne, et kolme kuuga tõusis see kümne enim vaadatud saate hulka Ameerikas. Saade tegi juba kuulsa Reagani ka rikkaks, sest ta oli üks selle saate omanikest. Need 8 aastat, kui ta juhatas seda show´d, külastas ta ise 135 General Electric’u vabrikut ja tööliste kodusid, kokku oli ta kohtunud juba siis rohkem kui veerand miljoni inimesega. Ta rääkis vabaturust ja demokraatiast, esindades ühte suuremat Ameerika firmat. Sellest sai alguse tema tulek poliitikasse ja nii sai temast suurepärane suhtleja.
4. Clean hands – puhtad käed. Reagan tegi Ameerika televisioonis ka muud rek-laami. Ta esindas 20 Mule Team Borax´it, tänagi tuntud seepi. Reagan mängis kauboid ja oli saatejuht 1964-65 samuti populaarses Death Valley Days saadetes. Saate vahel olnud reklaamis näidati, kuidas Reagan tuli ratsutamast ja läks toas kohe käsi pesema. Kaamera läks tema märgade käte peale ja seejärel ütles Reagan siiralt: „Näe, puhtad käed!“
5. Sellel aastal, kui mina olin Ameerika ohvitseridekoolis Fort Benning Georgias, valiti Reagan California kuberneriks. Ta alustas kohe sotsiaalabi reformiga ja kaotas kiiresti osariigi defitsiidi, nii et 1971. a valiti ta ilma suurema vaevata tagasi.
1971. a sai mu sõjaväeteenistus läbi ja ma olin San Francisco kunstikoolis hipi. Reagan oli liberaal, noorte lillelaste suur vaenlane. Reagan saatis politsei protesteerijate vastu Berkly ülikoolis. Ta kutsus välja 2200 osariigi sõdurit, kes võtsid Berkly linna kaheks nädalaks oma võimu alla. Reagan oli vastu nooruse idealismile.
Poliitiliselt olin ma Ameerikas vabariiklane, aga südames ikka demokraat.
Võib-olla olen ma kahe riigi inimene, Ameerikas olin eestlane ja Eestis tehak-se minust ameeriklane.
6. Reagan sai esimest korda poliitiliselt rahva ette 1964. a. presidendivalimiste kampaanias, kui ta tegi toetuskõne Barry Goldwaterile. Mina olin sellel ajal esimest aastat Monmouth Universi-ty’s. Mu toanaaber oli suur Goldwateri toetaja. Tema voodi kohal seinal oli suur plakat, millel oli Barry Goldwateri naeratav prillidega nägu. Minu seinal aga oli mitusada Playboy kuu valikut. Nendel aastatel sõdis Ameerika Vietnamiga. Kõik, kes suutsid oma poegi ülikooli saata, tegid seda, et nende poegi mitte sõtta ei võetaks. On irooniline, et kõik, mida Johnsoni toetajad ähvardasid, et Goldwater teeb, kui saab presidendiks, nagu Põhja-Vietnami pommitamine, tegi Johnson niikuinii.
Tol ajal, kui kõik tahtsid põgeneda sõjast, astusin mina vabatahtlikult 1966. aastal ise sõjaväkke, et aidata kaitsta maailma kommunistide eest.
Viido Polikarpus
[email protected]
