Peaminister Taavi Rõivas ütles 28. mail valitsuse pressikonverentsil, et valitsuse istungil võeti vastu määrusemuudatus, et Euroopa Komisjon saaks alustada varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist Eestile väljamaksete tegemist.
“See ei ole seotud konkreetselt antud kriisi lahendamisega, aga uues eelarveperioodis, mis kestab seitse aastat, on ette nähtud umbes 43 miljonit eurot erinevateks teenusteks ja tegevusteks, mis pagulasi puudutavad. Ja see on väga vajalik selleks, et Eestil oleks reaalselt parem võimekus ja et meil oleks suutlikkus nende teemadega toime tulla,” selgitas Rõivas.
Toetuse eesmärk on toetada pagulasi Eesti ühiskonda integreerumisel. “Me oleme näinud mitmetest ajakirjandusväljaannetest väga huvitavaid lugusid, kuidas tulevad inimesed Eestist väljastpoolt ja kuidas nad on väga kiiresti Eesti ühiskonda integreerunud. Ei ole alati sugugi nii, et need, kes teistest riikidest on, peavad olema isoleeritud, peavad kogu oma elu elama mingites varjupaigakeskustes – tegelikult on väga palju selliseid lugusid, kus inimesed tulevad oma eluga toime, lähevad tööle. Ja selleks, et toetada seda, et inimesed õpiksid eesti keele ära, et nad saaksid tööle, et nad tunneksid end Eestis hästi ja et Eesti ühiskond nad vastu võtaks, sellisteks erinevateks tugiteenusteks on need vahendid ette nähtud,” ütles Rõivas.
Rõivas rõhutas, et Euroopa Komisjoni ettepanekutest rääkides peab ikkagi arvestama, et olukorras, kus Eestisse tulevad hetkel kümned pagulased aastas, ei saa kohe tuhande inimeseni seda arvu suurendada.
“Ükskõik, kui palju raha juurde anda – selliste numbriteni ei ole meil lähiaastatel võimalik jõuda ja seetõttu me kavatseme komisjoniga ikkagi väga tõsiselt läbi rääkida, et see teema saaks ka Eestile jõukohase lahenduse,” kinnitas Rõivas.
