Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvivad kirjanik Aino Pervik, lavastaja Merle Karusoo ning vaibakunstnik Anu Raud.
Kirjanik Aino Pervik (Raud) on esitaja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tõdemusel paljude eestlaste lapsepõlve lemmikkirjanik. Ta on kinkinud unustamatuid hetki Kaari, Kunksmoori, Arabella ja paljude teiste tegelaste seltsis. Samamoodi suudab ta köita tänapäeva lapsi, lugegu nad Paulast, Klabautermannist, Sinivandist või Hädaoru kuningast. Aino Pervikul on missioonitundest ja inimarmastusest kantud sõnum igas vanuses lugeja jaoks, ta väljendab noorele lugejale arusaadaval viisil sügavat elutõde. Kirjastus Tänapäev ütleb oma toetuskirjas, et Aino Perviku looming ei piirdu üksnes lastekirjandusega. Ta kirjutab aktiivselt praegugi ning ka tänavu ilmub temalt uusi teoseid. Esitaja Eesti Kirjanike Liit lisab, et „lood armastavad Aino Pervikut ja küllap ka tema neid“.
Tekstiilikunstniku, akadeemiku ja emeriitprofessori Anu Raua rahvakunstist kantud looming on esitaja Teater Vanemuise sõnul tihedalt seotud meie rahvusliku olemise ning juurtega. Samuti on tal väga suuri teeneid mitmete põlvkondade Eesti tekstiilikunstnike kasvatamises ja õpetamises, sest Raud on endiselt Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor. Anu Raua looming on eelkõige vaibad – loodus, kodu ja rahvakunst on tema inspiratsiooni tuum. Anu Raud on Heimtali koduloomuuseumi püsinäituse kuraator ja kujundaja.
Lavastaja Merle Karusoo elutöö on mäluteater, eestlaste elulood, mis põrkuvad keeruliste mälutõketega. Sellised teatritekstid on sündinud algallikaid intervjueerides või kogudes materjali muul moel, näiteks arhiividest. Eesti Lavastajate Liit märgib oma esildises, et Karusoo dokumentaalsed lavastused avavad mitmeid olulisi teemasid nagu eestlaste-venelaste suhted, täiskasvanuks saamine, riskirühmad, aga ka sõda ja küüditamine. Merle Karusoo tegutseb endiselt kõrgvormis nii lavastaja, teatripedagoogi kui ka harrastusteatrite tegevuse toetaja ja koolitajana.
Riiklik kultuuri elutöö-preemia määratakse pika-ajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal kolm.
Riikliku kultuuri aastapreemia pälvivad tänavu:
· helilooja Märt-Matis Lill ooperi „Tulleminek“ eest;
· Jüri Okas näituse „Jüri Okas“ eest ning samuti kestva kõrgvormi tunnustusena;
· kunstnik Kris Lemsalu esinemiste eest Performa17 kunstibiennaalil New Yorgis, David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva sündmustel Londonis ning rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. aastal;
· näitleja Guido Kangur rollide eest lavastustes „Kolm talve“, „Ivanov“ ja „Pärast proovi“;
· luuletaja, filosoof ja tõlkija Mart Kangur luulekogu „Liivini lahti” ning tõlke eest prantsuse filosoofide Gilles Deleuze`i ja Félix Guattari teosest „Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia”.
Ühe aastapreemia väärtus on 9600 eurot ning igal aastal antakse välja viis preemiat.
Kultuuri elutöö- ja aastapreemiad antakse pidulikult üle 20. veebruaril kell 14.00 Läänemaa Ühisgümnaasiumis Haapsalus koos riiklike spordipreemiate, teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
