Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse Swedbankis aastatel 2011-2016 toimunud võimaliku rahapesu uurimiseks, sest ehkki tõenditega tuvastati pangas toimunud rahapesule viitav tegevus ja rikkumised, pole raha kuritegeliku päritolu kohta tekkinud kahtluste tõendamiseks võimalik lisatõendeid koguda ning sellisena ei saa seda süüdistust kohtusse saata.
Riigiprokuratuur esitas 2022. aasta märtsis Swedbank Eestile ja selle endistele juhtidele kahtlustuse enam kui 100 miljoni euro ulatuses rahapesus.
Kahtlustuse said Swedbank Eestit juhtinud Priit Perens ja Robert Kitt ning juhatusse kuulunud Ulla Ilisson, Heiki Raadik, Vaiko Tammeväli, Rait Pallo ja Kaie Metsla; samuti said kahtlustuse Swedbank Eesti endine rahapesu osakonna juhataja Toomas Tuuling ja kliendihaldur Aleksei Averson.
Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles 29. veebruaril toimunud pressikonverentsil, et hoolimata põhjalikule uurimistööle tuleb menetlus lõpetada.
“Oleme täna olukorras, kus oleme tõenditega tuvastanud Eestis toimunud rahapesule viitava tegevuse ja rikkumised Swedbankis, aga meil pole piisavalt infot, et pidada eelkuriteo toimumist tõendatuks. Ilma selleta Eesti seaduste järgi rahapesu võimalik pole ja seega pole meil võimalik selles kriminaalasjas süüdistust rahapesus esitada ja kohtusse saata,” lausus Parmas.
