President Alar Karis kutsus New Yorgis ÜRO Peaassambleel maailma riikide liidrite ees ÜRO liikmesriike alustama Julgeolekunõukogu reformimist.
“Aeg muutusteks on käes, sest maailm on liigestest lahti. Reformivajadus on muutunud teravamaks kui kunagi varem. Julgeolekunõukogu on Venemaa algatatud sõja küsimuses ummikseisus ja ei suuda tegutseda ning otsuseid langetada suurimas konfliktis Euroopa südames pärast teist maailmasõda. ÜRO põhikirja kohaselt on ÜRO eesmärk vältida ja kõrvaldada rahu ähvardavaid ohte ning suruda maha agressiooniakte. Venemaa on seda põhiprintsiipi pidevalt rikkunud,” rõhutas president Karis.
“Julgeolekunõukogu mõte on tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. Aga tegutsemise asemel on nõukogu halvatud ja see on toonud kaasa arvukalt negatiivseid tagajärgi üle kogu maailma, olgu selleks siis suutmatus pakkuda lahendusi konfliktidele või toiduga kindlustatusele. See ohtlik suundumus ei alanud Venemaa agressiooniga Ukraina vastu, küll aga on see selle tõttu kinnistunud,” rääkis president Karis.
“Me peame koostööd tegema, et kaitsta ÜRO põhikirjale tuginevat rahvusvahelist õigust. Nii Julgeolekunõukogu koosseis kui ka selle töömeetodid tuleb põhjalikult läbi vaadata.”
Vabariigi Presidendi sõnul näitab lähitulevik, millises maailmas me lapsed tulevikus elavad: “Kas peale jääb kurjategijate ja hävitajate jõhker vägivald? Või ootab meid õiglane maailm, kus järgitakse seadust, korda ja üldtunnustatud reegleid? Mida on meil Venemaa agressioonist õppida? Kuidas näidata järeltulevatele põlvkondadele, et agressioon ei ole kunagi vastuvõetav?” küsis riigipea. Ta lisas, et agressiooni ja konfliktide eest vastutajad tuleb tuua kohtu ette. “Ka need, kellel on Julgeolekunõukogus vetoõigus,” sõnas president Karis.
President Karise sõnul on Ukraina vastu suunatud agressiooni põhjuseks Venemaa imperialistlikud ja uuskolonialistlikud ambitsioonid. “Venemaa tahab Ukraina hävitada, okupeerida, et õhutada ideoloogiat Venemaa vägevusest. Kuidas saab teise rahva koloniseerimises olla midagi vägevat?” küsis ta.
Eesti riigipea tõi Julgeolekunõukogu reformimise keskse küsimusena välja vetoõiguse kasutamise. “Riigil ei tohi olla vetoõigust, kui tekib kahtlus, et vetoõigust kasutav riik võib ise olla tegutsenud rahvusvahelise õiguse vastu,” rõhutas president Karis. Ta lisas, et kui arutelu all on sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod ja agressioonikuriteod, tuleb piirata vetoõiguse kasutamist.
“ÜRO põhikirjas on sätestatud, et konflikti osaline peab Julgeolekunõukogus hääletamisest loobuma. Kutsum nõukogu üles seda klauslit alati rakendama, nagu seda tehti ÜRO esimestel aastakümnetel,” rõhutas president Karis. “Me ei tohi leppida olukorraga, kus agressor kasutab vetoõigust ja Julgeolekunõukogu ei ole võimeline tegutsema.”
“Peame endalt küsima, kas meil on vaja järjekordset üleilmset hävingut, et luua uus, parem maailmakord, mis on oma ülesannete kõrgusel. Või oleme küllalt targad ning valmis lähtuma konfliktide lahendamisel rahvusvahelisest õigusest, et tagada rahu ja julgeolek? Kas meid ootab ees pimedus või hiilgeaeg?” küsis president Karis.
