President Toomas Hendrik Ilvese töövisiit Washingtoni algas 29. augustil esinemisega USA riiklikus sõjaülikoolis aulaloenguga enam kui 600 õppurile. Teemaks julgeolek ja kaitse 21. sajandi maailmas.
Foto: Katie Lewis (National Defense University)
„Balti-USA tippkohtumise sõnum on selge ja nähtav: Ameerika Ühendriikide ja Euroopa julgeolek on jätkuvalt jagamatu,“ ütles Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves, kes 31. augustil kohtus koos Läti ja Leedu liidrite Andris Bērziņši ja Dalia Grybauskaitėga Valges Majas USA presidendi Barack Obama ja asepresident Joe Bideniga.
„Balti riigid nagu kogu demokraatlik Euroopa vajavad Ameerika Ühendriike ja Ameerika Ühendriigid vajavad oma Euroopa liitlasi,“ sõnas president Ilves. „USA kohalolek on meile praegu sama oluline nagu 20. sajandil, kui Ühendriigid tagasid demokraatliku Euroopa julgeoleku külma sõja ajal, andsid iseseisvuse taastamise lootust neile, kellelt vabadus oli võetud ja aitasid meil oma iseseisvust taastada.
President Obama kinnitusel on NATO kollektiivkaitse väljendus ehk 5. artikli kehtivus väljapool kahtlust ning ta nimetas NATO-t Atlandi-ülese koostöö teljeks.
Balti riigid ja USA koos teiste liitlastega on osalenud relvavendadena mitmel NATO sõjalisel operatsioonil, viimati alliansi keeruliseimal välismissioonil Afganistanis ning USA riigipea tunnustas Eestit, Lätit ja Leedut energia ja visiooni eest, mida me oleme NATO-sse toonud.
„Demokraatiat ja inimõigusi ühiselt austavatel riikidel pole sageli valikut – oma väärtuste ja julgeoleku kaitseks tuleb tegutseda väga otsustavalt, nii nagu pärast 2001. aastat,“ ütles Eesti riigipea. „See on meie vastutus – astuda vastu kurjale ja kaitsta nõrgemaid, ka tsiviilelanikkonda.“
Balti-USA tippkohtumisel käsitleti ka olukorda Süürias. Keemiarelva kasutamine on kohutav kuritegu ja sellele peab järgnema vastutus, karistus, kinnitas president Ilves.
Kõneldes USA-Balti kaitsekoostööst, ütles president Ilves, et kellelgi pole põhjust kahelda – Ameerika Ühendriikidel kui meie NATO liitlasel on sügav ja kestev huvi Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse ja julgeoleku vastu. Seda kinnitavad ka näiteks ühised õppused, mitmed koolitusprogrammid ja omavahelised konsultatsioonid.
„Euroopa vajab jätkuvalt USA pühendumust meie piirkonnas. Ka selles, et anda Euroopa Liidu idanaabritele, kui nad on kodutöös edukad, võimalus ise vabalt otsustada, kuhu nad kuuluda tahavad, ilma, et neid ähvardataks ja hirmutataks,“ rõhutas Eesti riigipea. „Siin kaitsevad Euroopa Liit ja Ühendriigid taas üheskoos demokraatiat ja inimõigusi – väärtusi, millesse me usume ja mida rahvusvaheliseltki tähtsaks peame.“
Ta pidas oluliseks, et Euroopa Liidu Idapartnerluse tippkohtumisel tänavu novembris Vilniuses allkirjastataks assotsiatsioonileping Ukrainaga ning parafeeritaks see Moldova, Gruusia ja Armeeniaga.
Eesti jagab oma kogemusi ja abi teistele reformimeelsetele riikidele Euroopas kui ka kaugemal, keskendudes peamiselt e-riigile, internetivabadusele, küberjulgeolekule ja kodanikuühiskonna tugevdamisele. USA ja Eesti juhivad ühiselt uute demokraatlike riikide ja nende juhtide nõustamise võrgustikku LEND (Leaders Engaged in New Democracies).
President Obama sõnul on Balti riigid muutunud andjatest doonoriteks ning on eeskujuks riikidele, kes tahavad olla samuti edukad.
Eesti riigipea rõhutas: «Balti riikide edulugu iseseisvuse taastamise järgsel kahel aastakümnel julgustab meid nüüd omakorda toetama rahvaid, kes on seadnud sihiks demokraatlikud reformid.»
USA riigipea Barack Obama tunnustas Eestist kui kindlat liitlast NATO-s, kes ühena vähestest alliansis on panustanud riigikaitsesse kaks protsenti SKT-st, seda isegi majanduslikult keerulisel ajal ning nimetas president Ilvest Interneti vabaduse ja e-valitsemise oluliseks eestkõnelejaks.
„Euroopal on kohustus olla vastutustundlik liitlane, mis tähendab nii poliitilist kui ka majanduslikku panustamist meie ühisesse julgeolekusse,“ kinnitas president Ilves.
Eesti riigipea pidas tähtsaks, et Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu läbirääkimised kulgeksid võimalikult kiiresti ja takistusteta ühiseid lahendusi otsides. Tegemist võiks olla kõige ambitsioonikama kaubanduslepinguga, mille kumbki pool on kunagi sõlminud ja mis liidaks üheks 800 miljoni inimesega turud. EL-USA vaheline kaubandus moodustab praegu umbes kolmandiku kogu maailma kaubandusest.
Presidendid Obama, Ilves, Bērziņš ja Grybauskaitė arutasid samuti olukorda Läänemere piirkonnas ning tõdesid Balti-Põhjala igapäevast ja tihedat koostööd, seda ka Atlandi-ülesel teljel.
„Me oleme tugevamad ja meie võimalused on suuremad, kui tegutseme koos ning koondame jõupingutused ühiste eesmärkide nimel, alates keskkonnast ja majandusest, infokommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest ja transpordi- või energeetikaühendustest kuni julgeolekuküsimusteni, mille lahendamisel on Balti-Põhjala riigid üksteisele kindlad partnerid,“ kinnitas president Ilves.
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
