"Uhke tunne on olla riigina kolmandat aastat järjest esimesel kohal," kommenteeris president Toomas Hendrik Ilves 24. Septembril Google'i kontorist New Yorgist videosilla vahendusel Eesti internetivabaduse esimest kohta.
Washingtonis Google'I kontoris toimunud üritusel „Freedom on the Net 2012: Shifting Methods of Internet Control" avalikustas Freedom House kolmanda internetivabaduse aruande, mis hindab internetile juurdepääsu, tsensuuri ja kasutajaõigusi 47 riigis üle maailma. Eesti oli esimesel kohal kolmandat aastat järjest.
"Eestis peetakse väljendusvabadust küberruumi inimõiguseks," sõnas president Ilves otseülekandes.
President Ilvese hinnangul on Eesti edu seletatav sellega, et piiranguteta ligipääs internetile oli taasiseseisvumisest alates riiklik prioriteet.
"Meile oli oluline tagada juurdepääs internetile kogu riigis, sealhulgas koolides. See oli esimene samm. Sealt edasi panime rõhku läbipaistvusele ja avatusele, millel põhinevad ka meie riiklikud e-teenused," lisas Eesti riigipea.
Samal positiivsel lainel jätkas president Ilves ka New Yorgi Eesti Majas kokkutulnud eestlastele esinedes, võttes alguseks ette Eesti ja eurotsooni teema.
Ilvese sõnul pole olukord sugugi hull ja Eesti majandus on taastumas. Kui võtta eurotsooni võlakoorem, mis kumulatiivselt eurotsooni riikide peale ulatub 80% SKPst, siis see on tunduvalt parem kui USA olukord, rõhutas president.
President Ilves mainis ka oma kurikuulsat sõnavahetust (või peaks ütlema “säutsumist”) “ühe Princetoni Ülikooli professoriga”, kelle juures häiris presidenti tema mõnitav toon “lollidesse idaeurooplastesse”. Presidendi sõnul on antud majandusprofessori puhul tegemist kallutatud poliitilise agendaga ning pahameelega, et mingi riik võib olla edukas vastupidiselt professori teooriale ehk siis majandusedu saavutatakse laenamise asemel kärpimisega.
Tõsi on ka see, et kui Eesti ei olnud veel eurotsooni liige, polnud riigil võimalik kusagilt normaalse protsendiga raha laenata. Devalveerimine aga, mida Eestile IMF poolt peale suruti, oleks hävitanud Eesti kasvava keskklassi, kelle tookordsed laenud olid kõik võetud eurodes, seletas president Ilves. President Ilves lõpetas oma lühiülevaate “Olukorrast riigis” taas kutsega kõikidele eestlastele Eestisse elama tulla, tuues näiteks oma poja, kes tuli 2009. a. peale Ameerikas ülikooli lõpetamist otse Eesti kaitseväkke teenima, – “ning talle endiselt väga meeldib siin!” lõpetas president optimistlikult.
Kokkutulnute küsimustele vastates suutis president diplomaadi professionaalse elegantsiga küsimuste teravikest mööda libiseda ning vastust tüürida endale meeldivas suunas. Nii vastas president küsimusele, miks krediitkaardi firmad ja ka näiteks Paypal ei pea Eestit usaldusväärseks partneriks, hoopis humoorika väitega, et küsija elab kiviajas, ning ülevaatega Eesti ID kaardi plussidest ning sellest, kuidas Euroopa kiibikaardid on Ameerika magnetkaartidest palju turvalisemad.
Vastates küsimusele, millal paraneb olukord Eesti hariduses ja teaduses, jättis president tähelepanuta teaduse osa ning mainis, et kõigele vaatamata on Eesti kooliõpilased PISA testides kohe soomlaste järel teisel kohal.
Ikka seda valusat küsimust kommenteerides, miks lahkub Eestist nii palju just noori elujõulisi inimesi, ütles Eesti riigipea, et tegelikult Eesti emigratsiooninumbrid pole nii suured kui räägitakse. Et kui Eestist on lahkunud sama palju kui lahkus 1944. a., umbes 75 000 inimest, siis Lätist ja Leedust on lahkunud kordades rohkem, 400-600 000 inimest.
Presidendi tervituseks esines noor eesti helilooja ja muusik, Shveitsis elav Ingrid Lukas omaloodud lauludega. Tema kohati eesti regilauludest inspireeritud muusika on äärmiselt huvitav ja isikupärane, väga omapärase sügava hääletämbriga lauldud laulud toovad meelde islandi muusiku Björki.
Ingrid Lukas juhatab Shveitsis kahte laulukoori, tal on ilmunud kaks plaati oma muusikaga ning ta on andnud kontserte mitmel pool üle Euroopa.
Järgmisel päeval, 26. septembril, pidas president Ilves kõne ÜRO Peaassamblee 67. istungjärgul, millel keskendus riikide vastutustundlikkusele, milleks on andnud tõuke viimaste aastate majanduslik turbulents. Finantskriis on näidanud, et majandusliku konservatiivsuse ja inimeste vastutustundliku käitumise vahel valitseb tugev seos, ütles president Ilves oma kõnes. On hädavajalik, et maailm võtaks kursi kestlikkusele. Seetõttu käsitles Eesti riigipea kõnes kolme laiemat teemat: inimõigusi, head valitsemistava ja arengut. President Ilvese kõne täisteksti saab lugeda presidendi kodulehelt president.ee .
Kärt Ulman