Metskits. Assar Jõepera Vereta jahi foto
Möödunud nädalavahetusel, 19. – 21. mail, kogunes seltskond fotograafe Põlvamaal Nohipalus, et pidada maha juba 20. Vereta jaht. Tänavuseks jahiloomaks oli metskits ja jahirelvadeks paukuvate püsside asemel fotokaamerad koos pikkade teleobjektiividega.
Jaht sai alguse reede õhtul ja lõppes pühapäeva päeval ning peamiseks eesmärgiks oli “jahis” osalenud fotograafidel tabada metskitse, kes tänavu on kuulutatud ka aasta loomaks. Kui võrrelda metskitse eelmise aasta jahilooma mägraga, siis metskitse nägemine ja pildistamine oli märkimisväärselt hõlpsam tegevus.
Siiski, vaatamata sellele, et metskitse populatsioon on Eestis väga arvukas, on metskitsest suurepärase foto tegemine omaette kunst, sest iga loodusfotograafi esimene eesmärk on tabada saakloom tema igapäevategevusestloomulikus olekus, looma häirimata.
Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul osales selleaastasel võistlusel 35 fotograafi, kelle hulgas on nii iga-aastaseid osalejaid kui ka mõned uued tegijad. „Kogunetakse reedel ja juba õhtul kella seitsmest minnakse kohalike jahimeeste juhtimisel metsa esimesele varitsusele,“ kirjeldab Tiit Hunt jahiliste tööpäeva. Lõpetatakse alles pimedas ja laupäeva hommikul kell pool viis minnakse kaameratega uuesti metsa.
Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja välja kuni kümme parimat. Nende seast selekteerib žürii omakorda välja umbes 60 huvitavamat fotot, millega saab tutvuda sügisesel fotonäitusel RMK Tallinna kontoris. Samal ajal kuulutatakse välja ka võidutööd.
Tänavu on Vereta jahil juubeliaasta. Juba 20 aastat on loodusfotovõistlusel jahitud kõike ja kõikjal, vee all ja vee peal. Varasematel aastatel on saakloomaks olnud kobras, metssiga, metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, mäger, teder, saarmas, metskurvits, metskits, ronk, kährik ja metssiga.
Loodusfotovõistlust „Vereta jaht“ korraldavad RMK ja Overall Eesti AS.