“Tokyo on ikkagi nii linnastunud keskkond, tõeline metropol. Aga meil siin Põhjaka mõisas on oma kasvuhoone, põllumaa ja kitsed ka – osa tooret toiduks kasvatamegi ise,” on praeguse elukorraldusega rahul meisterkokad Ott Tomik ja Märt Metsallik. Foto: Maaleht
Põhjaka mõisa kokad Ott Tomik ja Märt Metsallik valmistasid maaeluministri Jaapani visiidi ajal Tokyos kõrgetele külalistele Eesti toorainetest hõrgutisi, üllatades jaapanlasi astelpajumarjade ja marineeritud angerjaga. Kui maaeluminister Tarmo Tamm eelmisel kuul Jaapanis kaubanduskoostööd edendamas käis, olid kaasas ka Eesti toidutootjad ja -valmistajad, et tutvustada eestimaist toidukultuuri. Eesti maitseid esindasid firmad Click & Grow maitsetaimedega, kalatootja AS PRFoods, meetootja Artisan Honey, alkoholitootja Koch OÜ jt.
Põhjaka mõisa kokad Ott Tomik ja Märt Metsallik aga valmistasid ministri visiidi ajal kohalikus köögis süüa, esindades Eesti köögikultuuri.
Minister kohtus Jaapanis põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse aseministri Yosuke Isozakiga, et arutada kaubanduskoostööd. “Rääkisime Eesti toidutoodete ekspordi hetkeseisust ning nõustuti, et meie mitmekesine loodus, suur maheala ja puhas õhk on osa meie toidu kvaliteedist,” selgitab Tamm.
Ott Tomik ja Märt Metsallik on aastatega Järvamaal Mäo ning Mäeküla vahel tegutseva Põhjaka mõisa restorani oma eriliste maitsetega juba kuulsaks kokanud. Seni Põhjaka mõisa ruume rentinud mehed said mõisaomanikeks tänavu aasta algusest.
Mõlemad on pealinnas kasvanud poisid, kes kolinud elama Järvamaale Kodasema külla. Põhjaka mõisa restorani kõrval peavad nad oma kulinaariaäri ja viinakööki: küpsetatakse Põhjaka musta leiba ja küpsiseid, tehakse pasteete, porgandisinepit ja salaamit, mida saab osta ka Tallinna ja Tartu poodidest, valmistatakse astelpajunapsi. Mõisa kõrvale on rajatud ürdiaed, kasvuhoones on kirss-tomatid ja tšillipiprad, peetakse kitsi ja kanu.
Jaapanisse võtsid Metsallik ja Tomik kaasa punapeeti, kuna nad polnud kindlad, kas peete saab kohapealt hankida. Transpordilennukiga saadeti tõusva päikese maale ka 25 kg Seidla veski rukkijahu, et küpsetada Tokyos rukkileiba; samuti kruupe ja vürtsikilu. Kohale saadeti mõned Põhjaka mõisa astelpajunapsid ning leivavormid. Oma kohvritega võeti kaasa Oru taimeõlitööstuse külmpressitud rapsiõli, karulauguõli, leivajuuretis, maitseained.
“Tokyo hotell, kus süüa tegime, organiseeris meile toorained, mida Eestist kaasa võtta ei saanud. Tegime neile nimekirja värsketest asjadest, mis toodi kohale,” selgitab Ott Tomik.
Kohapealt tuli osta värske angerjas, hirveliha, kurk ja kartulid. Märt Metsallik nendib, et kartulit jaapanlased ise väga palju ei tarbi, siiski õnnestus hankida Hokkaido piirkonnast värsket kartulit.
“Kui küpsetame Põhjakal leiba, siis meil on oma kaevu vesi, aga Tokyos keset linna on vesi juba läbi mitme filtri käinud, nii et leivajuuretis tahtis veidi turgutamist, aga lõpuks õnnestus kõik,” meenutab Ott Tomik.
Kokad pidid igal sammul järgima ka Jaapani traditsioone. Näiteks hommikul tuli ilmtingimata öelda tere kõigile kuuele peakokale, enne kui köögis tööle asuda. Ka õhtul lahkudes tuli kõik peakokad hotelli pealt üles otsida ja öelda neile head aega. Appi anti ka paar kohalikku kokka, kes ei osanud inglise keelt. “Saime viipekeele abil kenasti hakkama,” naerab Ott.
Viiekäigulist õhtusööki pakuti 40 inimesele ja selle ettevalmistamine nõudis mitu päeva – kohapeal soolati kurki, marineeriti angerjat, pandi leivatainas kerkima. Enamik ajast kulus asjaajamistele, kuna Jaapanis on väga palju reegleid.
Viiekäigulises eines oli omaküpsetatud leib, marineeritud angerjas, vürtsikilu, samuti hirvefilee küpsetatud peetide ja orsotoga, kus riisi asemel kasutati odrakruupi.
Desserdiks oli astelpajubesee-magustoit, kohapeal küpsetatud küpsiseid serveeriti koos Artisan Honey mee ja Kubja ürditalu kibuvitsateega. Jaapanlasi üllatas kõige enam marineeritud angerjas tarrendis.
”Meie jaoks pole vahet, kas teeme süüa kõrgetele külalistele või tavalistele inimestele, sest toitu valmistame ikka ühtemoodi.
Ott Tomik selgitab, et tavapäraselt jaapanlased kas suitsutavad või grillivad angerjaid. Uudistootena mõjusid ka küpsetatud-marineeritud peedid, mida kohalikud polnud sel moel maitsnud.
Astelpajumarjadega magustoit teenis samuti kiidusõnu, kuna jaapanlased astelpaju ei kasvata ega söö. “Happe-magususe ja mõrkja maitse segu astelpajumagustoidus teenis kiidusõnu, sest see oli maitse, mida nad polnud varem tundnud,” ütlevad kokad.
Maaeluminister Tarmo Tamm kinnitab, et Põhjaka kokkade marineeritud angerjat peeti erakordselt maitsvaks, külalised mõistatasid, kuidas see valmistatud on.
“Palju kiidusõnu sai ka värskelt küpsetatud must leib, samuti Eesti mesi. Õhtusöögil selgus, et meie meetekstuur olevat väga erinev kohaliku omast, mistõttu on juba paar meie meetootjat leidnud koostööpartneri Jaapani turul,” lisab maaeluminister.
Tarmo Tamm kinnitas, et Jaapan on toidutootjatele atraktiivne sihtturg. “Jaapani kultuuris puudub pikaajaline piima ja piimatoodete tarbimise harjumus, mis on hea meie eksportööridele. Samuti on Jaapanis hinnas meie kala ja kalatooted, suur potentsiaal on jookidel ning täiesti omaette võib välja tuua nišitoodete segmendi, mida jaapanlased üle Euroopa impordiks suisa otsivad, “ ütles minister.
VES/Maaleht.ee
