Esimest korda ajaloos mälestati poetess Marie Underit tema haual Rahumäe kalmistul. Sellega pandi alus uuele traditsioonile. «Kui paljusid teisi kirjanikke on olnud võimalus käia sünniaastapäeval nende haual tänumeeles mälestamas, siis Marie Underi puhul meil seda võimalust varem olnud ei ole,» ütles Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Elle-Mari Talivee, kes tuletas meelde, et Marie Underi põrm jõudis Eestisse alles möödunud suvel.
Talivee sõnul oli talle tava algatusel eeskujuks kirjandusteadlane ja kauaaegne Tuglase majamuuseumi juhataja August Eelmäe, kelle eestvedamisel sai aastakümneid tagasi teoks komme viia sünniaastapäeva hommikutel lilli Friedebert Tuglase hauale Metsakalmistul. Nüüd on võimalik minna sümboolse sünnipäevatervitusega ka Marie Underi hauale.
Saada maetud kodumaa mulda oli poetessi suur soov, mille teostumist tuli 1944. aastal Rootsi põgenenud Underil, kes 1980. aastal Stockholmi Skogskyrkogårdeni kalmistule maeti, oodata pikalt. Alles mullu suvel toodi Eestisse nii Marie Underi kui ka tema abikaasa Artur Adsoni, samuti luuletajanna tütre Hedda Hackeri ja õe Berta Underi põrmud, mis pärast Tallinna Jaani kirikus korraldatud ärasaatmise kombetalitust maeti Rahumäele.
«Eesti Kirjanike Liidul on erakordselt hea meel, et Eesti ühe esipoetessi, kelle panust eesti kirjanduskultuuri on raske alahinnata, soov sai täidetud. Meie asi – olgu siinkohal peetud silmas nii kirjanikke kui ka nende austajaid, laiemalt võttes kogu eesti rahvast –, on nüüd hoolitseda selle eest, et rada suurte kirjanike kalmudeni ei rohtuks,» lisas kirjanike liidu haldusjuht Mart Siilmann.
Selleks paneb Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus koos Eesti Kirjanike Liiduga alusele uuele tavale – kohtuda poetessi sünniaastapäeva hommikul tema haual, et vaadata tagasi ja olla tänulik, et Eesti ajaloos on olnud säärase andega luuletaja, kes on puudutanud väga paljude eestlaste südant ning andnud nii mõnelgi keerulisel hetkel jõudu vastu pidada.
VES/Postimees
