Hyperloop One’i testsõiduk.
Ameerika Ühendriikides visiidil viibinud peaminister Jüri Ratas sõlmis 1. septembril Los Angeleses ettevõtte Hyperloop One esindajatega ühiste kavatsuste lepingu, eesmärgiga teha koostööd Tallinn-Helsingi tunneli projektis.
«Kuigi uudset transporditehnoloogiat alles töötatakse välja ja peamised testid on veel ees, peab Eesti siinkohal huvi üles näitama ning uurima, kuidas uus tehnoloogia töötab ja millised kulud on,» kommenteeris Ratas võimalikke plaane ja investeeringuid.
Hyperloop tehnoloogia idee on reisijate ja kaupade transport vaakumtorus hõljuvates kapslites, mis liiguvad kuni 300 meetrit sekundis ehk 1080 km/tunnis torus, kus õhurõhk on nullilähedane.
Hyperloopiga sarnane tehnoloogia eksisteerib hetkel pneumaatilise posti nime all, nii saadavad näiteks Eesti supermarketite kassiirid sel moel kassast raha ära. Kui taolisi kapsleid suurendada nii, et sinna mahuks sisse näiteks bussitäis inimesi või merekonteiner, on Hyperloopi edendajad veendunud, et maailm poleks enam endine, edastas valitsuse pressiteenistus sotsiaalmeedia vahendusel.
«Kas ja kuidas võiks ülikiire ühendus olla hea võimalus kasvuks ja uute töökohtade loomiseks, seda näitab aeg,» sõnas peaminister kohtumise järel.
Ratas ütles valitsuse 24. augusti istungi järel, et Hyperloopiga allakirjutatava ühiste kavatsuste protokolli eesmärk on «üsnagi sümboolne, kus Eesti väljendab oma valmisolekut koostööks».
«Midagi sarnast on teinud ka Soome valitsus, Soome pool ja ega ta ei saa siis siin lahe keskel seisma jääda. Kui mõlemad riigid seda valmidust väljendavad, eks siis tuleb teha ka vastavad mõjude hindamised ja loomulikult ka tasuvusanalüüs,» rääkis Ratas.
«Ma kindlasti ei julge öelda, mis aastal, kui üldse, hakkab see Hyperloop sõitma kahe linna vahel. Aga tõsi on see, et esimesi katsetusi ilma inimesteta on tehtud, soovitakse seda asja edasi arendada. Ma arvan, Eesti on selles mõttes alati paistnud silma sellega, et sellised julged lahendused või uuenduslikud lahendused, et neid analüüsida ja olla nendega kaasas. See ongi selle asja eesmärk. Eesti ei võta ühtegi rahalist kohustust selle ühiste kavatsuste protokolli allkirjaga,» lisas peaminister 24. augustil pressikonverentsil.
majandus24. postimees.ee
