Pentus-Rosimannus: laps ei peaks topeltkodakondsusest loobuma
Välisminister Keit Pentus-Rosimannus (keskel) kohtub NY Eesti Kooli õpetajate ja lastevanematega New Yorgi Eesti Maja sinises saalis. Foto: välisministeerium
6. juunil 2015 külastas Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus New Yorgi Eesti Maja, et kohtuda New Yorgi Eesti Haridusseltsi Eesti Kooli õpetajate ja lastevanematega ja arutleda kooli probleemide ning väliseestlaste kogukonna sidemete tugevdamise üle Eesti riigiga. Välisminister tänas oma lühikeses sõnavõtus õpetajaid ja lapsevanemaid pühendumise eest eestluse hoidmisel. “Iga Eestit mõistev ja tundev, Eestlile kaasa elav ja pöialt hoidev inimene on meie jaoks väärtus. Mida tugevam on see võrgustik, kes Eestile kaasa elab, Eestit toetab ja hoiab, seda tugevamalt saab Eesti ennast tunda”.
Kohtumisel tutvustas kooli juhataja Merike Barborak lühidalt NY Eesti Kooli tegevust ja ajalugu. New Yorgi Eesti Kool on 2,5- kuni 13-aastastele lastele täiendõpet pakkuv kool, kus tunnid toimuvad iga kahe nädala tagant laupäeviti. Sel õppeaastal käis koolis 80 last. Suurimaks mureks on koolile sobivate õppematerjalide-raamatute puudus. Kaks korda kuus tegutseval koolil on võimatu järgida õppekava, mis on mõeldud täisajaga tegutsevale koolile. Lapse keeleoskus jääb siiski suurelt lapsevanemate ehk kodu hooleks. Kool püüab edastada noortele eestimeelsust ja teadmisi eesti kultuurist koduloo, ajaloo, rahvatantsu, laulmise ja tähtpäevade tundmise kaudu. Eestist saabuvate külalisõpetajate, noortele mõeldud teatri ja populaarsete lauljate külalisringreisidega siinsete keskuste täienduskoolidesse saaks seda veelgi rohkem rõhutada.
Välisminister tutvustas ka üleilmse Eesti võrgustiku loomise ideed, mille üheks eesmärgiks oleks jõuda ka välismaal elavate eestlasteni, hoida neid kursis kodumaal toimuvaga ja anda neile võimalus kaasa rääkida. Kohtumisel puudutati ka kodakondsusega seoses olevaid muresid. “Praeguseni kehtib Eestis seadus, mis sunnib näiteks Ameerika Ühendriikides sündinud ja kasvaval Eesti vanema lapsel täisealiseks saades ühest – kas Eesti või Ameerika – kodakondsusest loobumist, hoolimata Eesti põhiseaduses sätestatust, mis ei luba kelleltki sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta,” selgitas välisminister.
Samasugune valik tuleb teha lastel, kellel on kahe erineva kodakondsusega vanemad. «Taoline olukord ei ole mõistlik ja vajab muutmist selliselt, et sünniga kaks kodakondsust saanud laps ei peaks 18-aastaseks saades enam ühest lahti ütlema või oma ema või isa kodakondsuse vahel valima.»
Lastevanemad tõstatasid ka praegu Eestis päevakorras oleva põgenike vastuvõtmise küsimuse. Vastust sellele ei olnud, kuid endised Teise maailmasõja järgsete eesti põgenike järeltulijad selgitasid Saksamaale/Austriasse jäänud põgenike vastuvõtmise kriteeriume, mis põhinesid suuremalt jaolt lihttöölise töökoha olemasolul, olenemata põgeniku haridusest. Vähemalt üheks aastaks pidi olema töö ja ülalpidamine olemas, igal põgenikul pidi olema sponsor, kes tema eest vastutab. Paljudes kohtades soodustati ka keeleõpet.
Ükski suurriik ei võtnud vastu põgenikke, kes oleksid jäänud riigi ülalpidamisele. Samuti sõeluti välja ebasobivad “terroristid”, jne.
Lõpuks puudutati kohtumisel ka väliseesti meedia alalhoiu tähtsust, esiteks väliseestlaste rikkaliku tegevusajaloo säilitamiseks ja teiseks kui ühte võimalust hoida kõiki kodumaal ja teistes väliseesti ühiskondades toimuvaga kursis, ka neid, kes ei ole internetiga tuttavad.
Lõpetuseks kinkis välisminister Keit Pentus-Rosimannus NY Eesti Kooli juhataja Merike Barborakile eestikeelse lauamängu ning sai vastu raamatu NY Eesti Kooli ajaloost “80 aastat eesti keeles ja meeles”.
Aime Andra
