Külalisi Nancy Bushi austamisel: William Salmre, Aire Salmre eesti rahvusmustrilise kampsuniga, Nancy Marchant eesti kaitsemärkidega tikitud kampsuniga, Aime Andra Saksamaa põgenikelaagris kootud villase kampsuniga. Foto: Tiina Ets
Nancy Bush. Foto: Siiri Lind
Teisipäeva, 19. jaanuari pärastlõunal kogunes rõõmus grupp eesti käsitööhuvilisi ja külalisi Eesti Vabariigi Peakonsulaati New Yorgis, et austada eesti kudumise eksperti, ameeriklannat Nancy Bushi, kes pälvis Kodanikupäeva puhul Eesti Välisministeeriumi aukirja aastatepikkuse Eesti kultuuri ja ajaloo tutvustamise eest USAs.
Aasta jooksul oli soovitusi Nancy Bushi austamiseks saadetud mitmelt poolt korraga ja mitte ainult USA idakaldalt. Nancy on puudutanud oma kudumisoskustega ja eesti kultuuri ja käsitöö vastu üles näidatud armastusega paljusid inimesi, ka väljaspool USAd.
Nancy on teatavasti külastanud Eestit juba rohkem kui 20 korda. Eriti südamelähedane on talle Haapsalu ja sealsed imepeened sallid ja rätikud. Ta on uurinud ka eesti laba- ja sõrmkinnaste ning sokkide mustreid ja kõike seda õpetanud kudujatele USAs ja mujalgi. Ta on arvukate eesti käsitööd (eriti kudumist) käsitlevate artiklite ja raamatute autor ning üle maailma tuntud kudumisõpetaja.
Peakonsulaadi avarasse eesruumi oli välja pandud väike näitus mõnedest Nancy Bushi kirjutatud raamatutest ja ajakirjaartiklitest. Eriti huvitav oli inglise-eesti kudumissõnavara sõnastik, mille Nancy oli mõnede eesti kudujatega koostanud, et ise paremini mustrite kirjeldusest aru saada. Laudadel olid ka nägusad ja isuäratavad suupisted ja vahuveini pudelid. Kohale tuli üle paarikümne külalise. Nancy Bush tõi kaasa oma kolleegi, teise tunnustatud kudumisõpetaja Nancy Marchanti, kes oli koos Nancy ja tema kudujate grupiga külastanud 2011. aastal Eestit ja kandis vastuvõtul sealt saadud Riina Tombergi imeilusat kootud ja tikandiga kaunistatud kampsunit.
Peakonsulaadi kultuurireferent Kristi Roosmaa Tootell, käes kaunid roosad roosid ja kingikott, tänas südamlikult Nancy Bushi tema töö eest eesti kultuuri tutvustamisel ja edendamisel käsitöö kaudu. Ta rõhutas, et Nancy on teinud seda väsimatult ja lausa kirglikult. Konsul Rita Melder ulatas Nancyle raamitud tänukirja. Selline tunnustus liigutas ja rõõmustas Nancyt silmnähtavalt.
Nancy Bush rääkis põgusalt sellest, kuidas tärkas tal huvi eesti käsitöö vastu. Ta jutustas, kuidas alates 1989. aastast, kui asjad Euroopas ja lagunevas Nõukogude Liidus hakkasid muutuma, oli talle kõige südamelähedasem Eesti saatus, kuigi ta tol ajal ei teadnud, miks. 1992. aastal leidis ta juhuslikult ühest Utah’ ülikooli raamatukogust venekeelse raamatu eesti rahvariiete kohta. Selles toodud kudumid – kindad, sokid jms – võlusid ta südame ja ta hakkas otsima neid mujaltki. Järsku sai ta aru, miks just Eesti käekäik nendel pöördelistel aastatel talle oluline oli; saatuse käsi tõmbas ta Eesti poole. Eestis käis ta esimest korda 1995. aastal.
Peakonsulaadi kultuurireferent soovis, et Aire Salmre räägiks, kuidas siinsete eestlaste tutvus Nancyga algas. Kui Nancy juhuslikult avastas eesti käsitöömustrid, võttis ta kontakti New Yorgi eestlaskonnaga. Nancy juhatati Juta Kurmani juurde ja Juta võttis kontakti Aire Salmre kui ajakirja Triinu idaranniku toimetajaga. Nii hakkas Aire tegema Nancyle tõlkeid Triinu mustritest ja kirjutistest Eesti kohta. Nancy on olnud suur Triinu ajakirjade fänn. Aire kohtas esimest korda Nancyt 2007.a Westportis, Connecticutis, kus Nancy õpetas eesti mustritega sokkide kudumist. Laud oli kaetud eesti sokkidega. Enne kui hakati õppima eesti sokkide kudumist, rääkis Nancy Eestist ja eesti rahva ajaloost. See oli esimene liigutav kohtumine Nancyga.
Nancy sõnavõtule järgnes pildistamine ja huvitavad vestlused. Mõned külalised olid kaasa toonud või isegi selga pannud endale armsaks saanud eesti rahvamustritega kudumid ja näitasid neid Nancyle. Vilunud silmaga kudumisõpetaja vaatas kõiki kudumeid hoolikalt ja kommenteeris neid. Võime loota, et Kodanikupäeva puhul annetatud aukiri ja tunnustus tiivustavad kudujate maailmas hästi tuntud Nancyt veelgi suurema innuga jätkama eesti kudumiskunsti – ja sellega Eesti, tema ajaloo ja kultuuri – tutvustamist.
Tiina Ets
Vaata ka pildialbumit VES facebooki lehel.
