Rait Kondor: Eesti pangandussektoris on välismaiste ettevõtete osakaal ebaproportsionaalselt suur
Rait Kondor on Vaba Eesti Sõna lugejatele tuntud selge ja ülevaatliku artikliteseeria “Eesti majandusest” autorina. (Artiklid ilmusid käesoleva aasta veebruaris-märtsis ja on loetavad VES kodulehel).
Rait Kondor on Kodumaa Kapitali Hoiulaenuühistu juhatuse esimees, antud ühistu visioon on olla Eesti esimene erainitsiatiivil loodud ühistupank ja tegelda eetilise pangandusega.
Räägi pisut oma taustast.
Olen sündinud Võrus, lapsepõlve veetnud Keilas ning täiskasvanud elu elanud Tallinnas. Lõpetasin 2001. aastal Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ärijuhtimises, peale seda lõpetasin Tallinnas Estonian Business Schooli ärijuhtimises, kus sain bakalaureusekraadi ning kaks aastat olen käinud ka Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris rahanduse alal.
Tööalast karjääri alustasin peale Pärnu kolledži lõpetamist riigisektoris, seejärel läksin 2005. aastal tööle LHV-sse, mis oli sel ajal kasvav investeerimisühing. LHV-s tegin otsuseid portfellihalduse klientide investeerimisportfellide investeeringute kohta ning tegelesin LHV pensionifondide investeeringute haldamisega. 2014. aasta lõpust tegelen Kodumaa Kapitali Hoiulaenuühistu ülesehitamisega juhatuse esimehe positsioonil.
Puhkehetkedel loen raamatuid ajaloost, majandusest ja filosoofiast. Tegelen 6-kuuse pojaga ja käin jalutamas meie 4-aastase Jack Russell terjeriga.
Kui palju tead Kotkajärve Metsaülikoolist?
Metsaülikoolist olin kuulnud varem selle kaudu, et Eestis alustati mõne aja eest Metsaülikooli korraldamist Otepääl. Ma pole ise sinna jõudnud, aga olen vaadanud, et seal on huvitavad esinejad olnud. Mis puudutab Kanadas toimuvat Metsaülikooli, siis sel talvel ostsin antikvariaadist Rein Taagepera raamatu „Eile nägin ma Eestimaa“ ning seal oli üks huvitav loeng, mille oli ta pidanud Kotkajärve metsaülikoolis 1970-ndatel – Eesti ja eestlaste tulevikust ja võimalustest globaalses kontekstis. Sealt ma sain ka aru, et Metsaülikooli traditsioon oli Kanada eestlaste jaoks väga olulise tähtsusega, et eestlust Kanadas edasi hoida.
Millest räägib sinu tänavune Metsaülikooli loeng?
Loengus toon välja, millised on Eesti majanduse positiivsed küljed ning millised on probleemid. Arutame Eesti kohta ja võimalusi majanduse vallas globaalses kontekstis. Vaatlen seda, kui suur roll on välismaistele omanikele kuuluvatel ettevõtetel Eestis ning kui palju omanikutulu läheb Eesti ettevõtjatele.
Eesti pangandussektoris on välismaiste ettevõtete osakaal ebaproportsionaalselt suur ning toome välja võimalused, kuidas seda saab tasakaalustada. Käsitlen küsimust, miks ei ole Eestis ühistupankade traditsiooni taastatud ning kas ja kuidas saaksid eestlased seda muuta?
Mida ootad sellelt Metsaülikooli nädalalt?
Ma ootan palju põnevaid kohtumisi ja teadmist, kuidas läheb eestlastel Kanadas ning kuidas nad hoiavad sidet Eesti ja eestlusega.
Kady Alurand: Kogukondlikkus on Eesti suur idee nii majanduse kui ühiskonnakorralduse jaoks
Kady Alurand töötab Kodumaa Kapitali Hoiulaenuühistu turundusjuhina. Kuid see on vaid üks osa tema tegevuspõllust sõna otseses mõttes – ta tegeleb ettevõtjana mahepõllumajanduses ning kuulub kodanikuliikumise Terviklik Eesti tuumikgruppi.
Mis on kodanikuliikumine Terviklik Eesti ja millega see tegeleb?
Terviklik Eesti koondab sarnaselt mõtlevaid inimesi, kelle ühine soov on hoida ja säilitada tervet, puhast ja ilusat Eestit järgnevatele põlvkondadele, nii oleme sõnastanud meie tegevuse printsiibi kõige lühemalt. Arvame, et inimtegevuse kooskõlastatus loodusega on meie edasikestmise alus. Selle taastamiseks ja säilitamiseks peame tegema kõik endast oleneva. Uued võimalused elu korraldamiseks saavad täies ulatuses avalduda siis, kui innovatsioon ei tule enam looduse ega teiste inimeste arvelt, vaid kooskõlas ja koostöös kõige elavaga. Ent juba praeguseks on loodud piisavalt uue ühiskonna aluskontseptsioone, mida saab Eestis rakendada ning mis võimaldavad luua jätkusuutlikku elukorraldust.
Räägi paar sõna oma käidud teest?
Minu võrdlemisi mitmekesine ja kohati loogikat eirav tööalane jada iseloomustab mind kui inimest väga täpselt. See põnev teekond on aidanud mul läbi sportmassööri ameti panustada inimeste tervise parandamisse, andnud võimaluse Tallinna Lauluväljaku produktsioonijuhina aidata kaasa suurürituste õnnestumisele ning lasknud kogeda nii administratiivjuhtimist kui loovjuhtimist. Hetkel töötan Kodumaa Kapitali Hoiulaenuühistu turundusjuhina, kus tegelen paralleelselt nii eetilise panganduse kuvandi loomise ja turundamise kui ühistumajanduse põhimõtete tutvustamisega laiemalt. Olen kolme imetoreda lapse ema, naudin fotograafiat, ürditeed ning erinevaid kultuuriruume.
Räägid kogukondlikkusest ja ühistumajandusest, kuidas kajavad need mõisted praeguses Eestis vastu?
Eesti on üks kõige suurema ökoloogilise jalajäljega riike maailmas. Siiski kasvab avalikkuse huvi jätkusuutliku eluviisi vastu pidevalt ning seda suuresti läbi erinevate kogukondlike projektide, millest suurim “Teeme ära!” on üle maailma tuntud. Ühistuline tegevus ei ole Eestis teadupärast midagi uut – esimese Vabariigi ajal toimus märkimisväärne osa Eesti ettevõtlusest niisuguses vormis. Kuid praeguste infotehnoloogiliste võimaluste juures on kogukondlikuks tegevuseks avanenud täiesti uued mõõtmed, nii et on vägagi loogiline, et ühistuline tegevus just praegu oma võimsat tagasitulekut teeb, nii ettevõtluses, kultuuris kui mujal.
Praeguses kiirelt arenevas ühiskonnas, kus domineerivad äärmused ja vastuolulised ootused ühiskonnale, on järjest raskem juhtida riike ja suurettevõtteid nii, et need kolossid inimeste soovidele vastaksid, rääkimata inimeste kaasamisest protsessidesse. Just kogukondlikkus, isetegemine ja kaasamine on see võti, kuidas inimestel tekib taas peremehetunne, otsustusvabadus ja vastutus. Seetõttu ongi kogukondliku tegevuse teerajajateks olnud just mitmed loodussõbralikud ja inimeste tervisele suunatud tegevused nagu ühishanked või mahetoodete turustamine, samuti erinevad mõttekodade formaadid ja mitmed kohalikku identiteeti ning elu-olu korraldavad asumiseltsid. Oleme jõudnud äärmiselt põnevasse ajajärku, kus inimeste otsustusvabadus ei piirdu valikuga väljapakutu hulgast, vaid seisneb järjest enam endale sobivate valikute loomises. Kogukondlikkus on Eesti suur idee nii majaduse kui ühiskonnakorralduse jaoks. Ja see idee on olnud koguaeg siinsamas, meie ümber ja ees.
Millest räägid Metsaülikoolis?
Minu eesmärk on näidata eestlaste üheskoos tegemise soovi suurenemist. Räägin positiivsest muudatusest mõttelaadis ja tahtest ühiselt väärtusi luua. Põhiliseks teemaks on kogukondlikult aktiivne Eesti, kus ettevõtlikud inimesed on loonud näiteks kodanikevõrgustiku, mis organiseerib kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta. Kindlasti räägin ka ökoküladest, kus proovitakse leida tehnoloogilisi lahendusi ja sotsiaalseid mudeleid, kuidas elada jätkusuutlikult: keskkonda ja teineteist kahjustamata. Ja loomulikult ka vabade inimeste ühendusest Terviklik Eesti, kelle taotlus on hoida ja säilitada tervet, puhast ja ilusat Eestit järgnevatele põlvkondadele.
Nii palju positiivset ja sisuliselt olulist luuakse Eestis iga päev ja seda on vaid rõõm Teie kõigiga jagada!
Mida teadsid Metsaülikoolist ja mida ootad selt nädalalt?
Eestis on päris palju räägitud Kotkajärve Metsaülikoolist, nii suust suhu kui ka meediakanalite vahendusel. Ja alati on olnud see väga positiivse fooniga. Nii et, eestlased teavad sellest päris palju. Olen väga elevil, et saan isiklikult kogeda Metsaülikooli ürgset hõngu. Ootan kindlasti emotsioonide, teadmiste ja vaimsete väärtuste jagamist. Olen avatud südamega valmis aruteludeks ja tegusateks ettevõtmisteks.
Küsis
Kärt Ulman / VES
