Presidendid Kersti Kaljulaid ja Vladimir Putin kohtusid Kremlis 18. aprillil.
Neljapäeval, 18. aprillil kohtusid Moskvas Venemaa presidendt Vladimir Putin ja Eesti riigipea Kersti Kaljulaid. Kaljulaidi-Putini kohtumine on esimene taoline kahe riigi ajaloos.
Enne kohtumist avas Portugali visiidilt saabunud president Kaljulaid Eesti renoveeritud saatkonnahoone.
Pärast kahepoolset vestlust toimus ühine lõuna, millest võttis osa ka teisi riigiesindajaid.
Foto: President Kaljulaidi Facebook
Eestit esindasid lisaks presidendile veel suursaadik Margus Laidre ja mitu presidendi kantselei ametnikku – kantselei direktor Tiit Riisalo, avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ja presidendi välisnõunik Lauri Kuusing.
Venemaa poolelt olid kohal näiteks välisminister Sergei Lavrov, Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ja majandusarengu minister Maksim Oreškin.
Kaljulaid: seda kohtumist oli meile vaja
Kuna tegu oli töövisiidi, mitte aga riigivisiidiga, ühist pressikonverentsi pärast kohtumist ei toimunud. Küll aga andis president Kaljulaid ülevaate kohtumisest hiljem Eesti saatkonnas toimunud pressikonverentsil.
Kaljulaid ütles, et tema hinnangul oli tegu hea kohtumisega, kus ka keerulisematel teemadel räägiti pikalt, aga kogu aeg näidates üles vastastikust respekti.
Kohe alguses mainis ta, et pooled leppisid kokku, et jätkavad suhtlemist kõikidel tasanditel ning Kaljulaid kutsus Vene kolleegi 2020. aastaks Tartusse soome-ugri maailmakongressile. Putin sellele eitavalt ei vastanud, kuid saabumise kohta kinnitust ka ei andnud.
Palju räägiti majandus-ja kaubandussuhetest ning jõuti seisukohale, et kuigi Venemaa ja EL-i vastastikused sanktsioonid jätkuvad, on valdkondi, kus Tallinn ja Moskva saavad kahekesi koostööd teha ja edasi liikuda.
Kaljulaid rääkis Putiniga ka Ukrainast ja Gruusiast ning tema sõnul rõhutas ta igal sammul EL positsioone nendes küsimustes.
Piirilepingu teemal mingeid edasiminekuid või avaldusi kohtumisel ei tehtud. President Pätsi ametiraha tagastamise küsimus päevakorda ei jõudnud.
“Rääkisime Setumaa koostööst, “ ütles president Kaljulaid. “Et see on olnud väga aktiivne, inimestel on perekondlikud sidemed väga tugevad, kultuurkontaktid ja mõlemad riigi peavad omalt poolt tegema maksimumi, et nende probleeme lahendada. Keskkonnaküsimused, kus saame kindlasti koostööd tihendada. Peipsi järv on meil ühine ja koos me peame seda ka hoidma. Nendes küsimustes meil eriarvamusi ei olnud.
Rääkisime ka admiral Bellingshauseni ekspeditsioonist. Pean ütlema, et president Putin oli väga hästi informeeritud, temal samuti olid need projektid kirjas, need arvud, mis olid kirjas minu memodes, olid kirjas ka temal. Tema tõstatas ka selle Bellingshauseni teema. Tuli jutuks ka Taani lipp 800 ja selle tähistamine Tallinnas, “ kinnitas president Kaljulaid.
“Ja ma pean ütlema, et ma jään selle juurde, et seda kohtumist oli meile vaja. Kohtumine minu hinnangul täitis oma eesmärgi. Ja selle kõige olulisem sõnum ongi see, et see kohtumine toimus,” kinnitas president Kaljulaid.
Eesti ja Venemaa presidentide Vladimir Putini ja Kersti Kaljulaidi kohtumine Kremlis oli kahe naabermaa riigijuhtide esimene nii ametlik ja nii laia teemaringiga kohtumine iseseisvuse taastanud Eesti ajaloos.
Toimuva ametlikkust rõhutas seegi, et presidentide kohtumisel osales ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov.
Presidentide kohtumise ajaloost
26. juulil 1994 kohtusid sealsamas Kremlis presidendid Lennart Meri ja Boriss Jeltsin. Ent tookord oli riigipeade ees vaid üks küsimus – Venemaa sõjaväeosade lahkumine Eestist. Presidendid kirjutasidki alla juulilepetena tuntud kokkuleppele, millega Jeltsin võttis kohustuse 31. augustiks 1994 võõrväed Eestist välja viia. See oli oluline eeldus Eesti edasisel liikumisel NATO suunas.
Järgmine kord kohtusid kahe naaberriigi presidendid peaaegu 10 aastat hiljem. Arnold Rüütel ja Vladimir Putin vestlesid 21. jaanuaril 2005, kui Rüütel läks Kremlisse kohtuma Vene õigeusukiriku pea, patriarh Aleksius II-ga. Toona ütles Rüütel, et Putin olevat hukka mõistnud Molotov-Robbentropi pakti ja “need kannatused, mida meie rahvas on pidanud selle tõttu läbi elama”. Putin ise ei ole sellist avaldust kordagi teinud.
Kolm aastat hiljem, 28. juunil 2008 kohtusid Hantõ-Mansiiskis, soome-ugri rahvaste 5. maailmakongressi ajal presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Dmitri Medvedev. Enam kui pooletunnise kohtumise ajal, kus räägiti keskkonnakaitsest majandussuheteni, nimetas Venemaa riigipea kahe maa suhete arengu eelduseks piirilepingu ratifitseerimist. 11 aastat hiljem ei ole selle lepinguga Tallinnas ega Moskvas edasi mindud. Jüri Ratase teise valitsuse kaks osapoolt, EKRE ja Isamaa, on piirilepingu ratifitseerimise osas tõrjuvad või vähemalt skeptilised.
President Putiniga on kohtunud paljude lääneriikide juhid, Eesti kõige lähematest naabritest korduvalt näiteks Soome president Sauli Niinistö ning Putin avas hiljuti koos Saksamaa valitsuse esindajatega Mercedes Benzi uue autotehase Venemaal.
VES/ERR/PM
