Eestis elab 1034 Robinit. Nii teatas rahvastikuregister nimede statistika päringule internetiportaalis eesti.ee. Julgen arvata, et tegu on meessoost isikutega alla 20. aasta vanuses. Väga võõras nimi ta tegelikult ei olegi – Roberti hellitusnimi nagu Robi, aga küllap ta Eesti randa on jõudnud Robin Hood'i ja teiste kaugete kuulsate sellenimeliste eeskujul. Mine tea, võibolla on mõni eesti tüdruk ka Robin. Tüd-ruku puhul tundub küll, et nimi võiks olla kauni linnu järgi, nagu meie Lagle, Pääsu või Linnu.
See oli 10. mahlakuu varahommik, kui kiigates köögiakna tagusele termomeetrile näitas see 5 kraadi külma. Imestavapanev kellavärk: öösel muudkui jäätas ja päeval sinitaevas, juba enam kui kuu aega. Ja siis ma nägin neid! Rändlinde. Tagasipöördujaid. Kes muud nad võisid olla, kui V-kujulises (olgugi, et veidi ühekülgses) formatsioonis lendasid? Neil olid suht pikad kaelad ja ma isegi ei tea, kui pikalt nende jalad tagant sirgus olid või ei olnud, sest nii lühinägelik prillideta olengi. Kure sireda keha oleks vast ikka ära tabanud, ju nad olid hallhaned. Alles me nägime neid oktoobri alul Saaremaa põldudel kogunemas. Oma suhteliselt hilise sügisese mineku tõttu olevat nad saanud oma ingliskeelse nime Greylag goose, hilinevad hallid. (lag = maha jääma).
Kuniks öösel oli alla nulli, täitsin hommikuti rõdul rippuva linnusöögitoru päevalilleseemnetega. (Esimene öö, kui termomeeter lõpuks enam ei langenud alla nulli oli 12.04.) Ülemöödunud esmaspäeval, kui maa oli ootamatult täis kui valget vatti, käisid tihased järjepanu ja mul seemned otsas. Olin ekslikult mõelnud, et äkki võib juba poe kinni panna. See äkklumi tekitas huvitavaid hetki – kummaline oli kogeda suheliselt valget õhtut (loojanguaeg siis 20.25) lumevaibaga. Hommikul jälle silm seletas, et on sädelev talv, kuid nihkes oli helipilt – tohutu lindude koor.
Linnuteadlane Marko Valker rääkis ETV uudistesaates, et ta pole oma elus nii hilist linnukevadet näinud. Et kõikuvate ilmaolude tõttu on osa sulelisi siiatuleku edasi lükanud. "Märtsi lõpus ja aprilli esimestel päevadel on nüüd kohale jõudnud lõokesed arvukamalt, põldudel peatub juba kiivitajaid, kohal on hallhaned, kohal on ka teisi hanesid. Nähtud on rabahanesid. Peaksid olema kohal ka esimesed sookured siin-seal ja samamoodi üle Eesti laekub teateid ka valgetoonekurgede kohta," loetles Marko Valker. Ka Eesti kõige tuntumate musttoone-kurgede pesa oli möödunud nädalal alles paksu lumemütsi all. Saatjatega varustatud kured Tiit ja Tiina muutsid suunda ja saabusid Eestisse tavapärasest hiljem.
See, kuidas lindudel pesitsemisega läheb, on hästi jälgitav internetist. Näiteks saab vaadata otsepilti merikotkaste Linda ja Sulevi pesast, kus hetkel valvatakse kolme tähtsat muna (www.looduskalender.ee/node/15882) Vajutage pildi all "otsestriim" ja istute kui pesaäärel, kõrgel metsa kohal kotka seltsis! Kui keerata heli tugevaks, siis tuulisema ilma puhul kuuleb selgelt ka lainte randumist pesa all reaalajas (live). Mul on see päev läbi taustahelina arvutis peal. Hääled otse Eesti rannajoonelt: laintemurd koos mööduvate lindude lauluga. Selle sama looduskalendri lehe üleval ääres võib valida ka teiste linnupesade seire- (monitoring) ehk "piilu"-kaameraid ja jälgida kodukakke (Tawny owl) oma pesakastis ning musti toonekurgesid Tiitu ja Tiinat.
Kaks oluliset seiretööriista, mis minu arust kuuluvad igasse majapidamisse, on taskulamp ja binokkel. Meil kukkus iselaetav taskulamp nari (bunk bed) pealt alla kildudeks ja binoklisse ei ole siiani investeerinud, kuid nüüd on jälle teema üleval, kuna 2 saart (s.t. saarepuud, ash) meie rõdust edasi on tänavu saanud hallvarese pesapuuks. Puu on muidugi täiesti raagus ja vares oma pulgakestest meisterdatud pesal tundub nii kaitsetu. Tuleb kiita nende julget pealehakkamist. Julge hundi rind on rasvane ja julge linnu rind puhevil.
Minu kadunud Taat, kes suutis hästi kokku tuua Eesti ja Kanada linnumaailmu või vähemalt nende liikide nimesid ühendada, nimetas Ame-rican robin'it punarind rästaks ja nüüd tajun, et tal oligi täiesti õigus; robin ongi justkui sulam Eestis elavast musträstast ja punarinnast.
Punarinna laul, mille kõrgpunkt on esimestel minutitel pärast päikesetõusu või -loojangut pidavat lõppema "meloodilise hõbekellukese helinaga". Eesti folklooris kutsutakse punakaid linde ja putukaid lepalindudeks, nii ka punarinda. Nii linnunimetus lepalind, kui punaka puiduga puuliik lepp lähtuvad ühisest läänemeresoome sõnatüvest, mis tähendab verd. Legendis on linnukese punane värvus saadud heateo eest Kristuse ristil.
Musträsta ehaeelset meloodilist laulu kuuldes olen taas justkui Toronto kodutrepil. Laulmise ajal istub too hangelind liikumatult kõrgel puu otsas.
Riina Kindlam,
Tallinn
