Tagasivaade USA eestlaskonna tegevusele Lakewoodi Eesti Seenioride Ringis
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama saabunuid Lakewoodi eesti seeniore tervitasid sini-must-valged lipud ja küünlad laudadel, ekraanil mängis video “Eesti lipp 120”.
Palvusega alustas praost Thomas Vaga ühist kokkutulekut, tänades Jumalat Eesti eest, selle iseseisvuse eest ja paludes õnnistust Eesti presidendile, maa valitsusele ja riigikogule ning siin viibivatele Eesti diplomaatidele.
Pärast mõningaid teateid lauldi veebruarikuu sünnipäeva “lastele” nad elagu mitmekordselt.
Koosviibimisele andis erilise kaalu ERKÜ endise esimehe Juhan Simonsoni ettekanne, kus ta andis kokkuvõtliku ülevaate USA eestlaskonna tegevusest Eesti okupatsiooni ajal.
Ta märkis, et oli lugemata arvul tegureid, mis võimaldasid ja hõlbustasid vabadusvõitluslike aktsioonide ja ettevõtmiste korraldamist ja läbiviimist USA-s. Eestlaskonna vabadusvõitlusliku tegevuse alusmüüriks oli Ühendriikide ametlik positsioon mitte tunnustada N. Liidu illegaalset agressiooni ja okupatsiooni Eestis, Lätis ja Leedus. Ametlik deklaratsioon selles suhtes avaldati USA välisministri asetäitja Sumner Wells’i poolt 23. juulil 1940. Ameerika mittetunnustamise poliitika võimaldas Eesti Vabariigi diplomaatidel edasi tegutseda ja võidelda Eesti eest. Juhan Simonson toonitas, et Eesti Vabariigi peakonsulite Johannes Kaivu ja Ernst Jaaksoni kauaaegsest ennastsalgavast tööst ja tegevusest oleme kõik teadlikud. Nad olid Eesti Vabariigi järje-pidevuse kandjad vabas maailmas. USA välisministeerium pidas regulaarset sidet meie diplomaatidega. “Sini-must-valge seisis uhkelt aastakümneid USA välisministeeriumi värvilises panoraamis,” rääkis Juhan Simonson.
Kohe peale Eesti okupeerimist N. Liidu poolt 1940. a. suvel hakkas USA eestlaskond, mis koosnes enne II maailmasõda saabunud sisserändajatest, organiseerima protestiaktsioone. Tuntud väliseestlaste ajakirja “Meie Tee” sama aasta septembrikuu väljaandes ilmus juhtkiri, mille pealkirjaks oli “Püsigu Vaba Eesti vaim väliseestlastes”. Selle ajastu eestlaskond oli eriti aktiivne New Yorgi suurlinnas, kus koos lätlaste ja leedulastega korraldati ühiseid aktsioone. Nii toimus esinduslikus Town Hallis ühine pidulik aktus, kus võeti vastu resolutsioon, mis saadeti presidendile, välisministrile, kongressiliikmetele ja teistele poliitikategelastele. New Yorgi osariigi kuberner Herbert H. Lehman proklameeris 15. juuni 1941 Balti Riikide Vabaduse Päevaks.
Aastal 1948 võttis USA Kongress vastu seaduse, mille alusel üle veerand miljoni pagulast Saksamaa põgenikelaagritest võeti vastu Ühendriikidesse täisõiguslike sisserändajatena aastatel 1949-1951.
Juhan Simonson rõhutas, et nende hulgas oli üle 10 000 eestlase, mis oli elujõuline rahvusgrupp ja hakkas peaaegu üleöö looma eesti organisatsioone. Kuna USA-sse saabunud põgenikud olid läbi elanud N. Liidu okupatsiooni aastatel 1940 ja 1941, siis olid nad elavateks tunnistajateks Nõukogude reziimi kuritegudest Eestis.
Juhan Simonson tõi mitmeid näiteid Ühendriikide huvist Balti riikide suhtes.
Ülimalt suure tähtsusega olid Ühendriikide valitsuse poolt organiseeritud ja rahastatud raadiosaated Ida- ja Kesk-Euroopasse. Eestikeelsed saated toimusid Eesti Vabaduse Hääle, Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa Raadio kaudu. Ameerika Hääl oli esimene raadiojaam, mille kaudu hakati läkitama eestikeelseid saateid raudse eesriide taga elavale eesti rahvale. Kinnitati, et need saated peavad eestlastele andma tõelise ja erapooletu pildi neist põhimõtetest ja eesmärkidest, mis juhivad Ameerika Ühendriike tema rahvusvahelistes suhetes. Need on rahu, vabadus ja õiglus. Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa Raadio saated lõpetati 2004. a. Eesti oli jälle vaba ja informatsioon levis vabalt.
USA eestlaskonna üheks põhilisemaks ja ettenägelikumaks sammuks oli ülemaalise keskorganisatsiooni, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) loomine. See leidis aset 19. juulil 1952. aastal New Yorgis pikemaajaliste eeltööde ja paljude organisatsioonide koostöö viljana. Esimestest valimistest võttis osa üle 4400 USA eestlase. Majanduslik toetus laekus eranditult USA eestlaskonnalt. Eesti Rahvuskomitee Ühend-riikides motoks võeti “Homne Eesti ei tõuse tänase ohvrita”. ERKÜ põhikirjas kinnitati muuhulgas, et ERKÜ on Ameerikas elavate eestlaste keskorganisatsioon, mille eesmärgiks on koondada eestlasi võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest… arendada võitlust kommunismi ja teiste totalitaarsete süsteemide vastu… süvendada demokraatlikku maailmavaadet ja mõtlemisviisi ning korraldada eestlaskonna rahvusliku kultuuri säilitamist. ERKÜ ülesanded on jagunenud kahte suurde kategooriasse: 1. vabadusvõitlus, 2. eestluse viljelemine.
Juhan Simonson tõi mitmeid näiteid ERKÜ tegevusest. Ta kinnitas ka, et ERKÜ juhtis eriliselt USA kongressiliikmete tähelepanu olukorrale Eestis seoses Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisega. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides igaaastane aktsioon leidis tähelepanu isegi Ameerika mõjukaima ajalehe, “The New York Times’i” veergudel. 27. veebruari 1986. a. väljaandes avaldati imetlust selle üle, et üks väike rahvusgrupp võib saada sarnase tähelepanu osaliseks USA Kongressis. Artikli pealkirjas tuuakse ära eestikeelne loosung “Elagu Vaba Eesti!”, mis oli sarnasena esitatud ERKÜ kirjas kongressiliikmetele.
Juhan Simonson jätkas märkusega “Ikestatud Rahvaste nädala” korraldustest, mille demonstratsioonidest, paraadidest, aktustest ja muudest üritustes on eestlaskond igal aastal osa võtnud. Toimusid ka avalikud demonstratsioonid Kremli võimumeeste külaskäikude puhul New Yorki, Washingtoni ja mujale.
Tähelepanu äratanud sündmuseks oli president Ronald Reagani poolt Balti Vabaduspäeva väljakuulutamine 1982. a. juunis. Toimus vastuvõtt balti organisatsioonide esindajatele Valges Majas.
1980. aastate lõpupoole, mil Eestis algas ärkamisaeg ja aktiivne vastupanu Nõukogude võimudele, avanes mitmetel vabadusvõitlejatel võimalus külastada USA-d. Nende hulgas olid Mart Niklus, Lagle Parek, Sergei Soldatov, Tiit Madisson, Trivimi Velliste, Tunne Kelam, Mart Laar, Heikki Ahonen, Viktor Niitsoo ja teised. Võimaldasime neil esineda eestlaste kokkutulekutel ja organiseerisime neile ka kokkusaamisi kongressiliikmete, ajakirjanike ja poliitiliste ringkondadega, ütles kõneleja.
Lõpetuseks märkis Juhan Simonson, et ERKÜ esimeesteks okupeeritud Eesti perioodil olid prof. Juhan Vasar, August Kärsna, Julius Kangur, Heikki Leesment, Ilmar Pleer ja Juhan Simonson. USA eestlaskond võitles mitmeid aastakümneid Eesti ja eesti rahva eluõiguse eest ehk “tegime, mida suutsime”, lõpetas Juhan Simonson kuulajate tähelepanu paelunud ettekande, saades kiitvad aplausid seenioridelt.
Esinaine Airi Vaga tänas kõnelejaid ja kutsus Isamaa poegi ja tütreid ühinema Eesti hümni laulmisega.
Märtsikuu 17. kuupäeva koosviibimisel tehakse lühike aastakoosolek, antakse majanduslik ülevaade seenioride arvepidamisest. Siis läheme reisile Lõuna-Ameerikasse Ülle Ederma juhtimisel koos tema hiljutise reisiga sinna. Tulge kõik jälle, nagu alati. Imeilus ja põnev reis ootab ees.
Airi Vaga
