Euroopa Liidu riikide esindajad ei suutnud 29. aprillil toimunud hääletusel leida üksmeelt neonikotinoide sisaldavate pestitsiidide ärakeelamise osas, kuid Euroopa Komisjon otsustas, et 2-aastane kasutamispiirang siiski tuleb. Neonikotinoide peetakse üheks peamiseks süüdlaseks mesilaste massilises hävimises.
Euroopa Komisjon teatas, et asjakohaste pestitsiidide kasutamise keelu rakendamist menetletakse edasi hoolimata sellest, et kõik 27 liikmesriiki pole selles suhtes üksmeelel.
Keelustamine puudutab eelkõige neonikotinoide sisaldavaid pestitsiide, mida toodavad peamiselt pestitsiiditootjad Bayer Saksamaal ja Syngenta Šveitsis.
Neonikotinoidid on närvimürgid, mis võivad toimida nii kontakt- kui ka seedemürgina, seega nii välis- kui ka seespidiselt. Kuna nad püsivad taimes kaua, on nende mõju pikaajaline. Teadusuuringud näitavad, et neonikotinoidide kasutamisel on tõsisemad tagajärjed, kui seni oletatud. Mesilastele mõjuvad need eriti rängalt, sest toimivad koos teiste teguritega: varroalestaga, monokultuurse põllupidamisega ning õiterikaste põllupeenarde kadumisega.
Euroopa Komisjon otsustas kõnealused pestitsiidid keelata jaanuaris pärast seda, kui Euroopa Liidu teadlased avaldasid uuringu, mille kohaselt vastavad keemilised putukatõrjevahendid kujutavad endast tõsist ohtu mesilastele. Ent hoolimata sellest väidab osa tootjaid ja teadlasi endiselt, et seos neonikotinoidide ja viimastel aastatel toimunud “mesilaspere kokkukukkumise sündroomina” (Colony collapse disorder – CCD) tuntud nähtuse vahel pole piisavalt tõestatud.
Šveitsi suurettevõte Syngenta kritiseeris komisjoni otsust, väites, et mesilaste arvu vähenemise põhjuseks on pigem nende elupaikade hävimine ja haigused, mille kandjaks on varroalest. “Ettepanek põhineb ebapiisavatel uuringutel ja ignoreerib vastupidiseid tõendeid, mis näitavad, et pestitsiidid ei kahjusta mesilaste tervist,” ütleb ettevõte oma seisukohavõtus.
Piirangu jõustumise ajal ei saa Syngenta müüa taimekaitsevahendit Cruiser, mida kasutatakse laialdaselt maisi ja rapsi kasvatamisel kaitseks lehetäide ja teiste kahjurite vastu. Samas on see keeld vesi konkurentide veskile, kes toodavad alternatiivseid taimekaitsevahendeid – nagu näiteks Dow Chemical. Osa teadlasi leiab, et ka nendes leiduvate koostisosade mõju mesilaste tervisele on vähe uuritud.
Syngenta ja Bayer väidavad, et nende tehtud uuringute põhjal läheks neonikotinoidide keeld Euroopale maksma miljardite eurode väärtuses viljasaaki. Ent 2011. aastal tehtud EL uuring toob välja fakti, et mesilased ja teised tolmeldajad nagu näiteks liblikad, mardikad ja linnud toovad igal aastal inimkonnale 203 miljardi dollari eest kasu. Tegelikult on neonikotinoidide tõttu suures ohus ka teised tolmeldavad putukad, kuid uued kasutuspiirangud on suunatud vaid mesilaste kaitsmisele.
Kokku hääletas keelu poolt 29. aprillil 15 Euroopa Liidu riiki – kaks riiki rohkem kui eelmisel hääletuskorral märtsis, ent siiski ei piisanud sel-lest keelu koheseks jõustumiseks ja lõpliku otsuse võttis vastu Euroopa Komisjon. Keeldu plaanitakse rakendada neonikotinoidide kasutamisel kõikide teraviljade puhul välja arvatud talivili ja sellised taimed, mida mesilased ei tolmelda nagu näiteks suhkrupeet. Keeld jõustub 1. detsembril 2013 – viis kuud hiljem kui komisjon esialgu plaanis.
“Tänane hääletus näitab selgelt, et pestitsiidide keelustamise poolt on märkimisväärsel hulgal teadlasi, poliitikuid ja avalik arvamus,” ütles Greenpeace’i põllumajanduspoliitika juht Marco Contiero.
Need riigid, kes hääletasid keelu vastu, jäid vähemusse – nüüd peab Euroopa Komisjon ruttu vastu võtma otsuse peatada kõnealuste pestitsiidide kasutamine, kaitsmaks Euroopa toiduainetööstust ja ökosüsteemi, ütles ta.
Maasõprade Euroopa organisatsiooni (Friends of the Earth Europe – FoEE) kampaania juht Andrew Pendleton ütles, et tegu on mär-kimisväärse terve mõistuse võiduga ja nende pestitsiidide keelustamine on tähtis samm meile elutähtsate tolmeldavate putukate tervise parandamisel.
“Aga pestitsiidid on vaid üks põhjus, mis mesilasi ohustab – kui David Cameron tõesti muretseb nende väljasuremise pärast, siis peaks ta kiiresti välja tulema konstruktiivse plaaniga mesilaste päästmiseks,” ütles ta, lisades, et Ühendkuningriikide valitsuse vastuseis nende kemikaalide ärakeelamisele vaatamata kasvavale teaduslikule murele näitab ühenduse keskkonnapoliitika jätkusuutmatust.
Telegram.ee
