Selle lapse nimi ei ole Anni, vaid ta pakub hilissuvist andi ehk seda, mida antud juhul maa meile kingib ehk annab.
And, omastav anni, mitmuses annid. “Palun – üks mahlane, peaaegu, aga mitte veel üleküpsenud valge klaar!” ütleb Suvi Mari ja see nimi pole nali. Miks valgeid klaare Eestis nii palju kasvatatakse ja nii laialt nauditakse? Kuna “Puu on kiirekasvuline, vilja hakkab kandma varakult. Saagikas. Vili on suuremapoolne. Viljaliha kollakasvalge nn servaõmblusega, väga mahlane ja hea hapumagusa maitsega. Esimene lauaõun. Valmib augustis. Kasvukoha suhtes nõudlik ei ole. Kasvab nii rasketel, kui ka kergetel muldadel. Talvekindel. Haiguskindlus rahuldav. Sobib mahlaks, kompotiks,” kõlab valge klaari õunapuu liigikirjeldus.
Metsad jagavad ohtralt oma ande, selles suhtes on nad “andekad”, õigemini andeküllased. Eesti metsades on tänavu erakorraline, lausa vapustav seeneuputus. Seenele minnakse mitte korvi vaid käruga. Eriti ohtralt on tänavu igat masti puravikke. Kogenud, eakad seenelised väidavad, et näevad elus esimest korda sellist seeneuputust. Saarlane Heidi Hanso uhkeldas juba kuu alul, et tal on riiulis 82 purki marinaadis, mis võrdub kaheksa seenekärutäiega. Seda ETV telelugu võite internetis näha toksides sisse (bit.ly/1mhwOmk). Tänu seenerohkusele, on politsei pidanud korraldama omajagu eksinud seeneliste otsinguid ning bioloogid hoiatavad: korjake seda, mida varem söönud olete.
Loodusmuuseumis Tallinnas, kus on hetkel avatud seenenäitus, saab korjatud seente kohta nõu küsida, sest veterinaar- ja toiduamet soovitab: seente korjamisel või ostmisel tuleb veenduda nende ohutuses. Fotol olevate suurte haavapuravike ja sõprade puhul soovitab siinkirjutaja: metsaseene sousti tuleks süüa mõõdukalt ja mitte pärast kella 19-t, kui hindate korralikku und.
