Meenutusi skaut-gaidlaagrist "Mesipuu"

Hundud omaehitatud kiigel, mis oli ühtlasi ka hundude all-laagri värav. Foto: Rein Linask

Selleaastane skautide ja gaidide suvelaager “Mesipuu” toimus Järvemetsal New Jersey osariigis 11. – 19. augustil. Nagu enamus selleaastasest suvest, kimbutas vihmasadu ka laagri avatseremooniat. Kuid laager sai avatud, kokku oli tulnud ligi 130 laagrielanikku, neist veidi üle poole lapsed ja noored. Seega väga palju juhte, abilisi ning toetavaid käsi, kes aitasid laagri heale kordaminekule kaasa.

Nagu alati, oli laager jagatud all-laagriteks – Hellakesed, Hundud, Gaidid, Skaudid, Vanemgaidid ja Vanemskaudid ning abikäed – Veimevakk, Udumägi, Tehniline, Köök, Ambulants.

Hellakeste (13 noort tütarlast) all-laagri “Metsmesilased” juht oli sel aastal gj Maarja Paul, keda aitasid gj Linnea Tõõtsov, Julia Aasmaa ja Laine Jõgi. Tüdrukutega tehti plastpärlitest käevõrusid, näpunööri, väikesi ehtekarbikesi ning klaaspurgilaternaid. Huvilistel oli veel võimalus gaidiköögi ees meisterdada kas paberist rukkilillesid või siis vasktraadist ja valepärlitest puid. Samuti kaunistati oma alllaagri värav väikeste mesilaste ning paberlillede ja värviliste paeltega.

Hundusid – “Mesilasehoidjad” (ehk “Mesinikud” ehk “Beekeepers”) – oli laagris 8, lisaks veel üks noor poiss, kes alles õppis laagrielu tundma, olles vast ühtlasi ka selle aasta laagri noorim elanik. Hundusid juhatas hj Andrus Maandi, keda abistasid abijuht George Ashford ning abilised skm Leelo Linask, Mark Kiiss ja sj Henni-Mari Johansson (Eestist). Õpiti all-laagri ning telkide ülespanekut ning korrashoidmist, erinevate sõlmede tegemist ning tööriistade, nagu nuga, kirves ja saag, kasutamist. Kõik need õpitud oskused tulid kasuks, kui ehitati valmis suur külakiik, mis oli ühtlasi ka all-laagri värav. Ühel laagripäeval aidati mesinikul Rich Lepikul valmis ehitada kolm uut mesitaru ning need värviti sini-must-valgeks. Uued tarud jäid kogu laagri ajaks spordiväljaku äärde kõigile imetlemiseks. Kuid ka sportlikku tegevust ei unustatud, mitmeid kordi mängiti jalgpalli ning loobiti korvpalli rõngasse, peeti lõkkeid ja nauditi sauna.

Nii hellakestel kui ka hundudel olid laulutunnid, kas siis hellakestel ngdr Kaie Latterneri akordioni saatel või hundudel ngdr Katrin Laube eestvedamisel. Mitmete vihmasadude tulemusel oli järves bakterisisaldus liiga kõrge pea kogu laagri aja, kuid nooremate laagriliste rõõmuks saadi lõpuks laupäeval ujuma minna.

Gaidide all-laagris “Honeysuckles” oli 18 noort neidu ning neid juhtis sel aastal gdj Leili Tõõtsov, abijuht gd Johanna Saarela, abilisteks Alina ja Tiia Puskar. Koos meisterdati mitmeid erinevaid käsitööesemeid, meeneid ning näpunööri. Samuti kaunistati oma all-laagri värav ning korraldati mitmeid ühislaulmisi.

Skaute “Blondid Karud” oli sel aastal 6 ning neid juhatas nskm Silver Laur, abijuhtideks Karl Siismets, sj Tenno Andra ja kotkajuht Georg-Henri Kolnes. Suurim ettevõtmine oli endale voodite ehitamine kõrgustesse (kõrguse limiit 6 jalga) ning karukoopale värava ehitamine. Palju kasutati nii saagi kui kirvest ja nuga, ka tuletati meelde erinevate sõlmede tegemist. Skaudid olid sel aastal ka väga hoolsad koristajad, nii enda alllaagris kui ka kogu laagrialal. Samuti jagati laagriperele valjuhääldaja kaudu uudiseid, et mis põnevat oli laagris juhtunud.

Vanemgaidide “Queen Bees” all-laagris oli 11 noort neidu ning neid juhatas gj Megan Kruzyk, abijuhiks ngdr Talvi Parming Kanadast. Koos ehitati endale voodid puude vahele kõrgustesse, kasutati saagi ning kirvest, ka mootorsaagi, mille õiget käsitsemist ja ka ohutust õpiti sj Jakob Kõiva juhendamisel. Samuti õpiti tundma erinevaid puuliike. Ka hoolitsesid vanemgaidid neljapäevase ühislõkke eest, nii ettevalmistamisel kui ka olles lõkkevanadeks.

Vanemskautide all-laagris “Wabadus” olid sel aastal juhtideks sj Markus Kitsing ja sj Olev Must, nende juhtida siis 12 noort meest, kellel igalühel oma vastutusala alllaagri tegevuses. Nagu teistelgi vanematel laagrielanikel, oli neilgi suurimaks ettevõtmiseks voodite ehitamine puude toele ning suure W kujulise laagrivärava ehitamine. Eesti Vabariigi 100.a. juubeli puhul disainiti W kujutisega (kaks labakäe jälge, üks sinine, teine must) T-särke, mida kõik soovijaid said ka endile teha vanemskautide juhendamisel.

Veimevakas “Imelikud Mesinikud” oli sel aastal 8 elanikku, kes aitasid ja toetasid, kus abi vaja oli ning aitasid igati laagri kordaminekule ning juhtimisele kaasa. Sama Tehnilises alllaagris

– “Africanisized Killer Bees”, kes tegid laagrialal kõikvõimalikke parandus- ja koristustöid, koristasid ja lõhkusid mahalangenud puid, kuid pidasid ka laste lemmikut Piprapoodi ning vaatasid vetelpäästjatena järves ujujaid. Köögi Metsataru peakokk oli Virve-Kai Bulla, keda abistasid kas täis- või siis osalise ajaga järgnevad: Lilia Põldmäe, gdr Anne Holda ja Ken Holda, Niels Puström, ngdr Karin Krause, gdj Katrin-Kaja Roomann, ngdr Lea Kiik, ngdr Merike Kangro, Kaarin Menser, Linda Truumees, Tiina Ruubas ja ngdr Ilo-Mai Kurrik. Kolm korda päevas valmistati laagrilistele maitsvat toitu, lisaks veel hilisõhtused kringli- või koogisöömised. Ka köögirahval oli oma all-laagri lipp ning kaunistused, mis veelgi rõhutasid mesipuu teemat. Ambulantsis oli alati saadaval meie laagri medõde Kristine Geary, kes kõigile abivajajaile kas lohutava sõna lausus või meditsiinilist abi pakkus. Peamajas korraldas registreerimist ning võttis vastu osavõtumakse Helvi Kiik Jester. Kogu laagriaja jooksul aga võis eri paigus näha ringi liikumas inimesi fotoaparaatidega – ngdr Liisa-Mai Karuks ja skautlaagri vanem ning Eesti Skautide Liidu peaskaut skm Rein Linask jäädvustasid kõiki ja kõike laagris toimuvat.

Ka sel aastal oli esindatud Kajaka salk, seekord osalesid juhikoolituse programmis kotkajuht Georg-Henri Kolnes, gaidjuht Kadi Sagor, kodutütar Grete-Kai Saar, kotkajuht Romet Pazuhanitsh ja skautjuht Henni-Maria Johanson. Kõik nad osalesid ka laagri igapäevases töös, aidates nii metsamängu kui öömängu läbiviimisel, olles mõne all-laagri abijuhiks ning korraldades ka tegevusi kogu laagrile (mänge, keeletunde, takistusrada, lasketiiru jne).

Mesipuu laagri esimene ühislõke süüdati Olevi järves hõljuval parvel. EV 100 a. juubeli puhul süütasid vormis gaidid-skaudid pühalikus vaikuses lõkke tõrvikutega kanuudelt, kus lehvisid ka Eesti lipud. Foto: Liisa-Mai Karuks

Esimene ühislõke süüdati pühalikult Olevi järvel. Skaut- ja gaidvormides noored saabusid kanuudes, hoides eesti lippe ning tõrvikuid, süüdates parvel asuva lõkke. Pühalikus vaikuses eesti lippude taustal süüdatud lõkketuli oli liigutav tervitus Eesti Vabariigi 100 aasta juubelile.

On saanud traditsiooniks, et igal aastal on ka laagriliste ühistegevus. Sel aastal aga lahendati see nii, et pakuti välja erinevaid huviringe ning kõik said nende vahel valida just neile kõige huvipakkuvamad. Mesiniku Rich Lepiku juhendamisel tutvuti mesilastega ning oli võimalik ehitada mesipuid; iga noor sai ise endale mett vändata koju viimiseks. Mee ja mesilaste eest kandis hoolt ja kulu lahke skautide ja gaidide sõber hr Lepik, kes annetas ka kohalikku mett müügiks Järvemetsa Toetusfondi kasuks. Ngdr Talvi Parming õpetas vasktraadist ning valepärlitest miniatuurpuude valmistamist, Lilia Põldmäe rahvatantsu, sj Tenno Andra ning Kajaka salga liikmed rääkisid viimase 100 aasta Eesti ajaloost ning metsavendlusest, skm Mati Kobin tutvustas sauna ajalugu, kombeid ning käitumist, Virve-Kai Bulla eestvedamisel hapendati kurke ning ngdr Kaie Latterneri juhendamisel lauldi vanemaid ja uuemaid laagrilaule.

Traditsiooniline Metsakirik oli kolmapäeva õhtul, kus ngdr Kaie Latterneri eestvedamisel mälestati aasta jooksul lahkunuid, lastes õhupallid kaunisse tähistaevasse, teenistuse ja armulaua viisid läbi piiskop skm Thomas Vaga ning diakon Kalju Ets. Metsakirikule eelnes gaidlaagri pidulik kogunemine, kus oma hellakese lubaduse andsid Pauline Engso, Luisa Uroza, Aili Simonson, Alexis Geary ja Hermeline Engso. Gaidi-tõotuse andjaid oli aga lausa 8: noortest Annika Perry, Katherine Hubschmidt, Mia Bucholz, Morgan Tamm, Kristina Einberg, Maia Kiiss, Taylor Krause ning täiskasvanuna astus gaidide ridadesse Vilve Ladon. Metsakirikule järgnes skautide kogunemine skautlaagrisse, kus pimeduses lõkketule valguses andsid oma skauditõotuse Mikko Liivak, Markus Senzer ja Jonathan Vilms. Nädala alul oli ka pidulik rivistus, pühitsemaks skauditõotuse tähtsust ning skautluse aateid ning selle käigus anti skautluse ülim tunnustus (Eagle Scout rank “Court of Honor”) kotkaskaudi auaste üle sj Markus Kitsingule ning selle üleandmise tegi veelgi pidulikumaks kaunis tähistaevas ning pimeduses helkivad lõkkeleegid. Gaidide ning vanemgaidide ühinemisel viidi koos läbi pidulik lippude (kokku lausa 14 ameerika lippu) tuhastamine lõkkes (“retiring the flags”) skm Mati Kobini juhatusel.

Nagu ikka, korraldas gdr Tiina Ets mitmepäevase viktoriini, kus oli mitmesuguseid küsimusi eesti teemadel ning eesti inimestest. Parimatele vastajatele jagas ta Piprapoe kuponge. Samuti toimus gdr Tiina Etsi eestvedamisel Metsamäng, mida alati väga oodatakse. Iga-aastase öömängu korraldamise võtsid aga sel aastal enda peale noored, keda abistasid Kajaka salga liikmed. Reedese spordipäeva viisid läbi skm Toomas ja gj Ly Kilm, keda abistasid mitmed juhid ning teised laagri elanikud. Ja ega laager jäänud ka ilma tantsupidudeta – nii teisipäeva kui reedeõhtust tantsu aitasid korraldada vanemgaidid ja vanemskaudid.

Laupäeval oli laagris palju lapsevanemaid ning külalisi ning koos käidi läbi kõik alllaagrid ning tutvuti laagriliste elu-oluga. Peale lõunasööki tekkis lõpuks ka võimalus soovijatel järve ujuma minna. Pärastlõunal jagati välja auhinnad ning tänati korraldajaid ning kaasalööjaid. Samuti kogunes kogu laagripere spordiväljakule, et teha ühispilt (vt. allpool) – tekitades kujundi EV100 ning see jäädvustati drooni abil (foto ilmus eelmises VES’s) – selle korraldas nskm Toomas Wilson.

Skaudi-gaidilaager “Mesipuu” Järvemetsal. Rein Linaski foto

Kuigi mitmeid kordi segas vihm laagrielu, oli siiski võimalik teha ühislõkkeid neljapäeva õhtul ning suurlõket laupäeva õhtul. Oli väga vaimukaid lõkkenalju ning tore oli tõdeda, et noored olid palju tööd teinud ja harjutanud. Nauditi kauneid õhtuid ning ühislaulmist. Lõkkevanemaks suurlõkkel oli ngdr Kaie Latterner akordionil, keda toetasid skm Gunnar Tamm, John Jester ning nskm Tarmo Tammaru kitarridel, Tarmo oli ühtlasi ka selleaastase laagrilaulu autor. Põhjatähe II järk anti üle skm Toomas Kilmile tema aastatepikkuse tubli töö eest. Siinkohal ütleks tänusõnad ka laagri embleemi autoritele – gd Liivi Sharp’ile ja gd Heli Raidma’le.

Hundud organiseerisid laagri viimasel päeval Järvemetsa toetuseks “hundu fundraiser’i”, müües omatehtud “Soola Poes” komme ning snäkke.

Ja saigi läbi see laagrinädal täis erinevaid tegusid ning toimetamisi. Õnneks oli taevataat lahke ning pühapäevane lõpetamine toimus spordiväljakul. Lausuti tänusõnu ning teiste tänamiste seas anti Karl Anton (Tooni) Männikule üle teenetemärgi Tammetäht I järk aastaid kestnud abi ning skautlusegaidluse toetuse eest. Parima gaidjuhi rändkarikas anti üle Megan Kruzyk’ile ning parimaks skaudiks koos Leo Roometsa nimelise rändkarikaga kuulutati Hendrik Kingo. Parima hundu skm Erni Kilmi nimeline rändkarika (ja skm Ivi Tamme poolt annetatud stipendium järgmise aasta laagrisse + Pipra Poe raha) võitis Adrian Jones. Gaidlaagri juht gj Viktoria Hallikäär ning skautlaagri juht nskm Ivan Kavoleff kuulutasid laagrid suletuks, millele järgnes veel all-laagrite lõpetamine koos tänuavaldustega kõigile tegijatele. Tänud teile laagrijuhid – viisite läbi vahva ja hästi korraldtud laagri!

Laagrist viidi kaasa rohkelt mälestusi ning kauneid hetki sõprade seltsis, et taas kord jälle kohtuda samas kohas järgneval suvel.

Vilve Ladon