Leo Roometsa nimelise rändakarikaga seisab skautlaagri Parimaks Skaudiks nimetatud Henry Ashford. Heal skaudirajal ja tubli skaudile on toeks tugev juhtkond ning tragid lapsevanemad. Fotol ka ESM USAs juht skm Gunnar Tamm, lapsevanem George Ashford, vanemskautide all-laagri juht sj. Olev Must, lapsevanem ngdr Karin Ashford, skautlaager “Lennuk” juht nksm Iva Kavoleff ja skautide all-laagri juht nskm Silver Laur. Foto: Rein Linask
Selleaastane gaidide ja skautide suvelaager Järvemetsal nimega “Lennuk” toimus 10.-18. augustil. Mets oli täis telke, kus nädalakese pesitses looduse keskel ligi 120 noort – nii vanuselt kui hingelt.
Laagrite juhid ngdr Hillevi Ets ja nskm Ivan Kavoleff olid leidnud endale tublid noored, kes juhatasid all-laagrite tegevusi – hellakestel gdj Linnea Tõõtsov (abiks ngdr Liisa-Mai Karuks), gaididel gdj Leili Tõõtsov (abiks gaid Liana Vinkman ja vanemaks gaid Vilve Ladon) ning vanemgaidel gdj Maili McClafferty. Gaidide all-laagrites olid abiks nõu ja jõuga ka gdj Megan Kruzyk, gaid Alina Puskar, gdj Alexandra Pillion ning ngdr Aino-Liis Tõõtsov, lisaks Veimevakas gdj Viktoria Hallikäär ja ngdr Linda Kangro. Nädala jooksul ehitati endi all-laagritele väravad ning tehti kaunistusi, punuti näpunööri ning õpiti sõlmede tegemist ja noa kasutamist ning ohutustehnikat. Vanemgaidid ehitasid endile telkide alused puude otsa, mõnel lausa nii kõrgele, et tuli redel abiks võtta, et telki jõuda. Tegevustega kaasnes sõbrustamine nii vanade sõprade kui esmakordselt laagris viibijatega, lõbusat juttu ning nalju jagus igasse päeva.
Hundusid juhatas nsmk Andrus Maandi (abiks skm Leelo Linask ning Mark Kiiss), skaute nskm Silver Laur (abiks skj Tenno Andra, skj Kristjan Karu, skj Karl Siismets ja nskm Sander Lillemäe – Eesti Skautide Ühingu välissuhete juht) ning vanemskaute skj Olev Must (abiks skm Gunnar Tamm ja skj Toomas Wilson, viimane neist aitas ka hundude all-laagris). Skautlaagri vanem oli ESL peaskaut skm Rein Linask ning abijuht oli skm Leelo Linask. Nagu skautidel tavaks on saanud, oli peategevuseks telgialuste ehitamine puude otsa. Oli väga huvitavaid lahendusi, mõnel koos eeskojaga, mõnel lausa üle pea kõrgusel. Ja ega hundudki alla jäänud, nemadki ehitasid endi all-laagrisse puudesse mitmekorruselise ‘treehouse’ seedrist ja köitest. Selle ehitamisel õpiti algseid pioneeri teadmisi (lihtsate sõlmede sidumist) ja harjutati keerulisemaid köidikuid. Samuti harjutati tööriistade korralikku kasutamist – nt sae, kirve ja ka taskunoa. Viimasel õhtul magati siis selles vägevas ehitises, kes platformil, kes veelgi kõrgemal võrkkiikedes, ja juht Leelo Linask siis turvajuhiks nn maakorrusel. Kuuvalgus, tähesära ja metsasirin kaasnesid imelise võluna sel viimasel õhtul.
Esmaspäeval tehti all-laagrites ühiselt ise lõkketulel lõunasööke – gaidlaagris pizzat ning skaudid vorste ja burgereid. Kõrvale söödi salatit ning puuvilju. Kolmapäeval oli traditsiooniline metsamäng, mille sel korral viis läbi nskm Andrus Maandi. Juhid olid kostümeeritult end laagrialale ära peitnud, võistkonnad pidid nad üles leidma, ära arvama, kes nad on ning mida laagris teevad. Ja eks seda kõike tuli teha organiseeritult, rivisammul ning ette kandes oma nime ning hüüdu. Terve esinemise pealt koguti punke, mida sai pärastlõunasel oksjonil ära kasutada, kus tehti panuseid juhtidele, kes siis vabatahtlikult läksid noorte veekahurite jugade alla. Eks sooja ilmaga oli seda lõbu palju.
Kolmapäeva õhtul oli traditsiooniline Metsakirik, kuhu lisaks laagrilistele olid oodatud ka pered ning sõbrad. Piiskop skm Thomas Vaga koos abilise diakon Kalju Etsiga viisid läbi jumalateenistuse ning jagasid soovijaile armulauda. Mälestati ka aasta jooksul lahkunud gaide/skaute ja sõpru – ngdr Anne Treumuth, nskm Priit Parming, gdr Irene Verder, õpetaja Valdeko Kangro, hr Tõnu Vanderer, ngrd Ingrid Mihkels Andersen ja skj Rein Polli. Enne metsakirikut andsid hundulubaduse oma all-laagris kaks tublit ja hakkaja hundut – Erik Perry ja Bodhi Kiiss.
Neljapäevast kujunes spordipäev, kus prooviti jõudu nii jooksus, palliviskes/kuulitõukes kui ka kaugushüppes. Sportlikke tegevusi juhtis skm Toomas Kilm, abilisteks all-laagrite juhid. Pärastlõunal aga tuli külla kohalik tuletõrjemeeskond oma suure autoga, mille veekahurist tekitati noortele vahva tehisvihm, mille all oli lõbus joosta ning märjal murul liugu lasta. Reedel aga käisid gaidid ja skaudid kanuumatkal.
Ning eks õhtutesse jagus tantsupidusid ning ühislõkkeid, ka öömäng, mille tegevus vast jääbki pimeduse varju. Selleaastase öömängu stsenaariumi ja kava pani kokku nskm Sander Lillemäe, abilisteks Mairo Notton, skj Tenno Andra ja ngdr Hillevi Ets. Teemaks oli, et tuli vabastada Eesti võõrast võimust ning päästa maailm tumedatest jõududest, keda juhendasid sortsid. Mäng oli üles ehitatud koostööle ning pani proovile salkade teadmised nädala jooksul õpitust. Tegelasi – häid ( sh. kannatlik Vanemuine) ja ka kelmikaid (nt. sortse) – oli palju. Kui meeskonnad kogunesid salajasse pühapaika metsakirikusse, kuhu sortsid ei pääsenud ligi, laotasid nad seal laiali kokku korjatud “pusletükkidest” ja eesti aaretest koosnenud lahenduse. See loeti ühiselt ette ning nii kuulutati välja vabadus, mille tähistamiseks ilmus taevasse tähtedele ja kuule lisaks üllatus – ilutulestik. (Pyrotechnics, varustusjuht nskm AJ Laupa). Väga kaunis õhtu järve ääres – ilutulestik, eesti laul ja muinastulede öö koos lõketega.
Mosaiik: Hetki ja tabamusi ESM ja EGM USAs suvelaagrist “Lennuk”. Fotod: Rein Linask
Sel Kalevipoja-teemalisel ja täpsemini Lennuki nimelises laagris pandi küllaltki palju rõhku Kreutzwaldi loole ja sealsetele seiklustele, õppustele ja tagajärgedele, mida elas läbi Kalevipoeg. Skautjuht Tenno Andra tutvustas innukalt noortele, skautidele ja gaididele, ka juhtidele, palju müstilise Lennuki võlust ja ka sellest, kuidas igaüks peab vastutama oma tegemiste ja tegemajätmiste eest, nagu Kalevipoegki. Skautlus ja gaidlus on meie tugevaks ja tarkusega täidetud hõbedaseks laevaks ning koos tegutsedes õpime ja saavutame palju!
Kogu laagrinädala jooksul pidid noored osalema köögitoimkonnas, kordamööda hoidma korras latriine ning pesuruume, korrastama oma all-laagri ala, korrastama oma telke ning hoidma silma peal, et Järvemetsa laagriala seisaks puhas ning korras. Olid ka igahommikused telkide ülevaatused ning mis seal salata, ka “reide” tehti teistele. Kas olid magamiskotid valedes telkides või jalanõud kadunud, kes just teab, kuidas need juhtusid. Samuti oli kõigil soovijatel võimalus karastavaks supluseks järves, vahvateks vaheseikadeks oli konnade ja ka madude avastamine järverannas ja vesirooside vahel ujumas. Samuti oli võimalik kanuusõitu harjutada ning spordiväljakul mängiti nii korv- kui võrkpalli. Järve ääres olid vetelpäästjatena abiks gaid Elizabeth Berard, Kristi ja Alexandria Kavoleff. Ning õhtuse ihupuhastuse eest hoolitses saunamees skm Mati Kobin. Kõigile soovijaile tutvustas Niels Puström ehete valmistamist, näidates nii sõrmuste kui kaelakeede pilte ning õpetas lihtsa sõrmuse valmistamist.
Suured tänusõnad tuleb ka öelda peakokale Virve-Kai Bullale ning tema abilistele, kes kolm korda päevas hoolitsesid selle eest, et kõigil laagrilistel oleks maitsev toit laual. Abilisteks olid Anne Holda, Ken Holda, Karin Krause, Merike Kangro, Leena Kangro, Niels Puström, Linda Melders, Kaarin Menser, Lilia Põldmäe ja Rein Allikberg. Ning tehniline meeskond, kes tegid, mida vaja ja parandasid, kui leidsid, kus vaja – Rein Linask, George Ashford, Karin Ashford, Helvi Kiik-Jester (laagriliste registreerija), John Jester, Alexander Lamvol, Külli Marotto, Kendra Myers, Ilmar Tamm, Andres Põldmäe, Siiri McClafferty ja AJ Laupa (laomees). Külli ja Siiri pidasid ka Piprapoodi, mida laagrilised ka ohtralt kasutasid, sest eks kõigil ole ju “magus hammas”. Laagriõeks oli haruldane ja kõigile armas õde Karin Ulm-Must. Esmakordselt oli laagrialal ka õhtune politseivalve, kelleks oli Erik Maasikas.
Nagu ikka, oli laupäeval perepäev ning all-laagrite külastus, pärastlõunal spordiauhindade üleandmine ning õhtul suurlõke, kus vaheldusid nii laulud kui all-laagrite ülesastumised, samuti lauldi selleaastast laagrilaulu, mille autor oli John Jester. Sel aastal astus muusikuna juurde vanemskaut Erik Saarela – hästi tehtud! Kuid kitarrimängu pakkusid ka skj Kristjan Karu, John Jester, Mark Kiiss ja skm Gunnar Tamm. Üks väga tore ning tegus laagrinädal oli lõpule jõudmas.
Pühapäeva hommik algas suure koristamise ning pakkimisega, sest eks metsaalune tuli ju jätta sellisena nagu ta enne laagriliste tulekut oli. Ning oligi aeg käes lõpetamiseks. Laagrite juhid tänasid kõiki abilisi ning juhte, kes aitasid laagri heale kordaminekule kaasa. Samuti anti üle auhinnad. Parimaks hunduks tunnustati Bodhi Kiiss ja parimaks skaudiks Henry Ashford. Parimaks gaidjuhiks tunnistati lausa kaks noort – gdj Linnea Tõõtsov ja gdj Maili McClafferty. Laagrid kuulutati suletuks ning viimast korda langetati peaväljakul lipud. Seejärel mindi eraldi skaut- ja gaidlaagritesse, et ka seal jagada välja tunnustused ning öelda viimased tänusõnad abilistele. Laagrinädal saigi läbi.
Nüüdseks on saanud sellest laagrinädalast minevik, kuid kõigil laagrilistel on meeles, kui tore see nädal oli, hoolimata mõnest vihmasajust või paarist külmast ööst… Sest oldi ju sõprade seltsis.
“Aga ükskord algab aega,
kus kõik pirrud kahel otsal
lausa löövad lõkendama
Lausa tuleleeki lõikab
käe kaljukammitsasta
Siis küll Kalev jõuab koju
Oma lastele õnne tooma!
Eesti põlve uueks looma!”
gaid Vilve Ladon
