Šveitslased hääletasid juuni alguses ülekaalukalt asüüliseaduste karmistamise poolt, selgus esialgsetest tulemustest.
Ringhäälingu SSR projitseeritud tulemuste kohaselt toetas asüüliseaduste karmistamist 79 protsenti hääletanutest.
Vahetult pärast valimisjaoskondade sulgemist oli üheksa Šveitsi haldusüksust ehk kantonit 23-st toetanud muudatusi, mis viidi mullu septembris asüülitaotlejate arvu plahvatusliku kasvu tõttu sisse varjupaiga andmist puudutavasse seadusse, vahendas rahvusringhääling RTS esialgseid tulemusi.
Bern otsustas asüüliseadusse vastuolulisi muudatusi teha põgenike arvu hüppelise kasvu tõttu. Üks muudatus näeb ette, et sõjaväest deserteerumine ei ole enam piisav põhjus varjupaiga taotlemiseks.
Karmistamise vastased kogusid vajalikud 60 000 allkirja, et algatada rahvahääletus, kuid arvamusküsitlused näitavad, et nende protest kukub tõenäoliselt läbi. Mai lõpus tehtud küsitluse kohaselt toetab 57 protsenti šveitslastest karmimaid asüülireegleid.
Deserteerumise on asüüli taotlemise põhjuseks sageli esitanud Eritreast pärit põgenikud, kes moodustasid lõviosa mullu Šveitsi võimude poole pöördunud asüülitaotlejatest.
Septembris jõustunud muudatused on Euroopas ainulaadsed ka selle poolest, et kaotavad võimaluse taotleda varjupaika Šveitsi saatkondades. Muudatuste vastased on seda «ebainimlikuks» nimetanud.
Justiitsminister Simonetta Sommaruga väidab aga, et muudatused on vajalikud, sest need on taotlemise protsessi märkimisväärselt kiiremaks muutnud.
Šveitsis viibib hetkel 48 000 inimest, kes taotlevad varjupaika, neist 28 631 saabus riiki 2012. aastal.
VES/BNS
