Zoja Vaga kutsub Lääneranniku Eesti Päevadele 2019 Portlandis
…ütleb Zoja Vaga, kes järgmise aasta aprillis tähistab oma sajandat sünnipäeva.
Zoja ja Gustav Vaga saabusid Portlandisse 1949. aastal. 1950ndate alguses algas tihe läbikäimine kõikide siiasaabuvate eesti perede vahel.
Koolitee vabas Eestis, elu läbi põgenikelaagrite ning uue elu rajamine võõral maal, kōik see liitis siinsed eesti pered kokku läbi mitmete põlvkondade ja aastakümnete. Kohe hakkasid koos käima võrkpallurid ning aktiivselt alustas tegevust eesti kogudus.
1951. aastal tulid kokku koorilauljad ning asutati Portlandi eestlaste laulukoor. Koori juhatajaks sai Zoja Vaga, kelle jaoks sai laulude valimine, muusika ja nootide leidmine ning koori liikmetele laulude õpetamine aastakümneteks suureks elu osaks.
1953. aasta suvel toimusid sportlaste eestvedamisel esimesed Portlandi eestlaste suvepäevad. Victor Konsal oli WA osariigis Vancuveri lähedal suur kanafarm, kus kokkutulnud pered ühiselt kapsasuppi keetsid ning küünis heinte peal magasid. Pallimäng, ühislaulmine ja rahvatants vaheldusid mälestuste jagamise ning uute ideede genereerimisega.
Koos oma perede toetustega olid Portlandi mehed Helmuth Kalmann, Arvin Sööt, Olev Merilo ja Leitmar Keskküla entusiastlikeks eestvedajateks igale uuele algatusele.
Los Angelesi ja San Fransisco eestlaste seas olid juba mõtted käimas suurema USA Lääneranniku eestlaste kokkusaamise suunas, nii delegeeritigi Helmuth Kalmann sinna EOLL-i koosolekule Portlandi eestlasi esindama.
1953. aastal toimus esimene lääneranniku eestlaste kokkusaamine San Fransiscos, kus muuhulgas otsustati, et kokku peab tulema iga kahe aasta tagant. 1957. aastaks võis ütelda, et kokkutulekud olid saanud traditsiooniks. Suures plaanis kujunesid LEP–id mini ESTO–deks, kus rahvatants ja koorilaul said kandva jõu, näitemäng, võrkpall, golf, laste tegevused, pidulik ball ja salakõrts neid tihedalt toetamas. Lääneranniku Eestlaste Päevad kujunesid väga populaarseteks kokkutulekukohtadeks, kus said kokku vanad sōbrad ja alguse uued sõprused – vahel ka abielusadamasse jõudnud suhted. Need kokkutulekud innustasid rahvatantsijaid ja koorilauljaid aastaringselt harjutama, hoides nii eesti keelt elavana oma peredes ja seltsides ning samas hoides
utoopilisena tunduvat ideed vabast Eestist alati oma südametes ja meeltes….
1973. aastal oli järjekordselt Portlandi kord LEP–i korraldada. Gustav Vaga oli päevade juht ning Zoja laulupeo eestvedaja. Zojal tuli idee viia kokku laulu–ja tantsupidu ning teha seda jaaniöö teemal. Pingeterohke ettevalmistus viis Zoja laule ōpetama LA–sse, San Fransiscosse, Seatllesse ning Vancouver, BC–sse. Zoja tahtis, et laulumäng toimuks vabas õhus ning õhtul. Sellest tekkisid kuumad vaidlused valgustuse ja helitehnika maksumuse, klaveri väljatoomise ja välisistekohtade suhtes.
Korralduskoosolekud kestsid sageli hilisööni ja lahendused leiti pikkade arutelude tulemusel. Suurejooneline laulumäng “Jaaniöö” viidi läbi Lewis and Clark College’i hoovis. Laval olid meistrite poolt ehitatud kiik ja lōke ning kogu etendus kukkus välja fantastiliselt! Pealtvaatajad ei olnud kitsid kiiduavaldustega ning suurepäraste hinnangutega ka tagantjärele.
Zoja Vaga juhatas Portlandi laulukoori nelikümmend aastat, tema juhatusel osalesid Portlandi koorilauljad kōikidel Lääneranniku Eesti Päevadel ning igal Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel.
Alati lauldi ka jōulupidudel, sünnipäevadel ja matustel.
Nagu igal LEP–il siiani, plaanib Zoja Vaga kindlalt osaleda ka järgmisel, 34. LEP –il, mis saab teoks Portlandis 2019 a. augustis. Zoja on siis saja-aastane, vaid aasta noorem kui Eesti Vabariik! Mōlemad juubilarid on erksa meele ja vaimuga, teotahtelised ja särasilmsed ning eestlaslikult järjekindlad oma plaanides ja ettevõtmistes.
Kohtumiseni Portlandis 31. juulil – 4. augustil 2019!
Elo Saar-Petersen
Portland, OR
