Mati ja mina (keskel ees) Hartfordis 1989. aastal. Ilvi Jõe-Cannoni foto
Mõeldes Mati Hindile, vaatasin kommentaare või järelhüüdeid tema kohta netis ja on märkimisväärne, et kuigi ta osales silmapaistvalt meie poliitilisel maastikul, pole seal mitte ühtegi paha sõna tema kohta.
Eestlasele on ju kombeks teisele pihta anda. Elu oli kohelnud teda karmilt nagu meid kõiki, aga ta võitles järjekindlalt õigluse ja aususe eest, mis tähendab mitte kättemaksuhimust, vaid kaitstes tasakaalustavaid põhimõtteid.
Balti riikide vabadusliikumise käigus tutvusin Matiga siis, kui baltlaste organisatsioon, kus ma esindasin eestlasi Connecticutis, USAs, kutsus Mati Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäevaks USAsse ja olin ta võõrustaja.
Osalesin Mati 80. sünnipäeva tähistamisel Tallinna Ülikoolis 2017. a, koostades teksti kirjutistest tema päevikus sellest ajaloolisest reisist. Kirjutises ei ole episoodi, mis minu meelest näitas Mati eetilist ja moraalset veendumist igas oma tegevuses. Nimelt helistas üks mees Cambridge, Masschusettsis, Matile peale kohtumist, kui Moskva ähvardused ja verbaalsed rünnakud baltlaste vastu tekitasid hirmu. Mees soovitas Matil mitte tagasi minna Eestisse. Mati tänas teda abipakkumise eest, aga ütles, et tema koht on Eestis.
1990. a. Matiga rahvarinde peakorteris Tallinnas. Ilvi Jõe-Cannoni foto.
Mati Hindi roll eesti keele kaitsmises on hästi tuntud ja nüüd tuleb järglastel seda edasi teha, et riigi põhiseaduses sätestatud nõue „kindlustada ja arendada riiki“ mis tagab „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ on järgitud.
Minu siiras kaastunne Mati omakstele.
Ilvi Jõe-Cannon
Politoloog Mulgimaal
